Laulasmaal toimus 21.-22. novembril Kõrgemate Riigikaitsekursuste II jätkukursus, mille töös oli võimalus osaleda ka mõnel Toompea malevkonna liikmel. Kursuse päevakava oli tihe, ettekanded teemakohased ja huvitavad ning esinejad asjatundlikud.

Avasõnadega esines kaitseminister Urmas Reinsalu, kelle ettekanne oli selgesõnaline ja otsekohene. Välispoliitikast kõneles Välisministeeriumi poliitikaküsimuste asekantsler Kyllike Sillaste-Elling, kaitsepoliitikast andis ülevaate Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsler Sven Sakkov. Laiapindsest riigikaitsest rääkis Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektori asetäitja Kristjan Prikk. Kaitseväge ja riigikaitse arengukava tutvustas Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras, kelle esinemine oli üks säravaimaid ja innustavaimaid. Kaitseministeeriumi õigus- ja haldusküsimuste asekantsler Taimar Peterkop andis ülevaate kaitsealase õigusnormistiku arengust, hetkeseisust ja muutmise kavadest lähiajal. Kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute asekantsler Ingvar Pärnamäe tutvustas juba tehtud riigikaitselisi hankeid ja kavas olevaid kaitseinvesteeringud. Riigi Infosüsteemi Ameti peadirektor Jaan Priisalu tutvustas kübersõja olemust ja aktuaalsust. Meie oma malevkonna liige Ilmar Raag esines strateegilise kommunikatsiooni teemal. Kahjuks jäi kuulmata sisuline sisejulgeoleku käsitlus. Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves kõneles põhimõtteliselt laia riigikaitse teemadel. Säravalt ja teravmeelselt, nagu meie presidendile on kombeks. Kursustel osalejatel oli võimalus esitada küsimusi esinejatele, kuigi selleks jäi vähem aega, kui võinuks olla. Kahjuks ei olnud üldse aega akadeemiliseks diskussiooniks, sest päevakava oli väga tihe. Sellest on kahju, sest kohal oli hulk julgeoleku ja riigikaitse ala asjatundjaid, mistõttu avameelsest mõttevahetusest oleks kindlasti tõusnud tulu.

Kõrgematel Riigikaitse Kursustel kehtib Chatham House reegel, mistõttu ei ole siin võimalik edasi anda teemade täpsemat sisu ja esinejate mõtteavaldusi, kuigi päevakorras olnud teemad on huvitavad ja olulised igale Eesti elanikule. Mõned üldistavad mõtted saab siiski avaldada:

1. Iga kodanik peab teadma, mõistma ja arvestama, et igasugune rünnak Eesti vastu sisaldab kommunikatsiooni ja kultuuri tasandil teostatavaid operatsioone, sest need on eeltingimused sõjalise edu kindlustamiseks.
2. Kaitsetahe ja vaimne valmisolek võidelda lõpuni (ka pärast võimalikku okupatsiooni) on meie viimane kaitseliin.
3. Laiapõhjalise riigikaitse komponendid on elutähtsad teenused, sisejulgeolek, psühholoogiline kaitse, rahvusvaheline tegevus, tsiviilsektori toetus ja sõjaline kaitse.
4. Vabariigi Valitsus väidab oma tegevusprogrammis aastateks 2011–2015, et riigikaitse arendamisel lähtutakse riigikaitse laiast käsitlusest ning kindlustatakse, et kõik riigiasutused valmistuvad oma riigikaitseliste ülesannete täitmiseks võimalike ohtude korral.
5. Eestil on olemas kaitsevõime arenduse kavad kuni aastani 2022.
6. Küberkaitse on infoühiskonna keskkonna kaitse, mis on oma olemuselt totaalkaitse.
7. Kübersõda on nähtamatu ja sageli on väga raske tuvastada, kas tegemist on olnud küberrünnakuga või inimliku eksimuse tagajärjega.
8. Kaitseliidu peamine sõjaline ülesanne rahu ajal on maakaitse ettevalmistamine ning sõja ajal selle teostamine.
9. Maakaitsestruktuuri kuuluvad üksused varustatakse ja relvastatakse täielikult.
10. Toetatakse vabatahtlikkust riigikaitses ning eesmärgiks võetakse Kaitseliidu liikmeskonna suurendamine tänaselt 22 250-lt kümne aastaga 30 000-le.
11. Kaitseliit peab saavutama „Riigikaitse arengukavas 2013-2022“ määratud võime aastaks 2020.
12. Rahu-ja sõjaaegne juhtimissüsteem peavad olema võimalikult sarnased.
13. Eestil on olemas oma kaitsetööstus, kuigi sellest on vähe kuulda.
14. Eesti julgeolek pole olnud kunagi varem nii kindel, kuid suured ja kiired üleilmsed muutused võivad mõjutada meid ebasoovitavalt.

Tunnustust väärivad Kõrgemate Riigikaitsekursuste ja nende jätkukursuste korraldajad Kaitseministeeriumist ja Rahvusvahelisest Kaitseuuringute Keskusest suurepäraselt korraldatud majutuse, toitlustamise ja vaba aja sisustamise eest.

Julgen soovitada igale malevkonnakaaslasele osalemist Kõrgemate Riigikaitsekursuste töös või nende jätkukursustel, kui selleks avaneb võimalus. Ainest mõtlemiseks saab kursustelt küllaga. Ka siis, kui teemad ei ole võõrad ja käsitletav aines osalt tuttav. On võimalik leida omale uusi tuttavaid ja uuendada sõprust juba vanade kamraadidega.

Raivo Linnas
IX Kõrgemad Riigikaitsekursused
Kõrgemate Riigikaitsekursuste II jätkukursus