Autor: Marko Tooming

Rajal:
lpn Jarno Kalind
srs Rain Alari Külm
n-srs Rainey Saarva
kpr Olari Kaljuste

Supportis:
n-ltn Marko Tooming
kpr Liisa Rohila.

Ettevalmistused:
v-srs Janar Randväli

Korraldajate poolt oli juba päev varem välja hõigatud, et selle aastane Utria dessant on tavapärasest intensiivsem (rohkem CPsid), kuid distantsilt lühem. See andis lootust, et vähemalt füüsise poolelt ei tohiks midagi takistuseks tulla. Reaalsus osutus aga vastupidiseks – lõpuks oli läbitud distants ikkagi üle 100km.

Rajale sai Toompea võistkond loosi tulemusel viimastena. Laskmistele mittepääsemise võib ka selle nahka lugeda. Muudel juhtudel tuli see kasuks.

Laskmise ebaõnnestumine oli tingitud tehnilistest viperustest. CPsse jõuti küll õigeaegselt, kuid eelnevate tiimide OT hilinemise tõttu ei saadud seda enam meie meeskonnale teha ning laskma ei lastud. Vaidlustada aga seda ei saanud. “Kehv päev”.

Kuigi ilm soosis rajalolijaid, läks väga raskeks reede lõunast, kus distantsid läksid CPde vahel väga pikaks. Ometi jõudsid meie mehed õigeaegselt CPdesse.

Reede lõunani olid tulemused ja sooritused head. Pealelõunal hakkas aga ühel mehel järsku paha. Ilma igasuguse ettehoiatuseta. Põhi läinud nii ülevalt kui alt. Üldine tiimi tempo kukkus järsult ning niimoodi jätkates oleks järgnevatesse punktidesse hilinema hakatud. Kuna aga raskem osa oli alles ees, võtsime vastu otsuse, et ta tuleb rajalt maha. Tagantjärgi mõeldes, oli õige otsus. 

Järgneva öö pikad ja rasked CPde vahelised distantsid olid nii füüsiliselt kui vaimselt äärmiselt kurnavad. Rajalolijad ei saanud võtta otseteid ning pidid mitmel korral vastutegevusega rinda pistma. Üks elu siiski loovutati.

CPsid kokku A-N, mõned veel topelt. See pani supportile kõva koormuse peale. Käisime Liisaga kõikides CPdes ning tegime ka CPde vahepeal tiimiga kokkusaamisi. Tulemuseks rajalolijatelt kuhjaga tänusõnu ja “parim support läbi aegade”. Meile Liisaga tähendas see uneaega mõlemil ööl napp 60 minutit. Paraku oli ka malevast antud kehv masin paras proovikivi. Soojendussüsteem ei töötanud korralikult, pidurid kippusid peale jääma ning madala kliirensi tõttu läksid ka kaasa võetud labidas ja graniitliiva ämber käiku- jah, olime ka selleks valmistunud :D Kuna olime rajal viimastena, polnud ka teistelt support tiimidelt tehnilist abi oodata.

Teise öö lõpul, kui hommik hakkas koitma, oli meeste seis üsna täbar. Loobumismõtted kummitasid. Putitasime nad siiski üles ning motivatsioon sai erinevate vahenditega tagasi toodud. Korraldajate välja käidud info, et rada on lühem, ei pidanud paika. Lõpujooksuks oli meeste moraal kõrge ning sealt saadud kõrge koht tõstis meid lõpuprotokollis 11.

Kokkuvõtteks võib öelda, et tänu heale tiimi sünergiale võib tulemusega rahule jääda. Sõjateadust tuleb muidugi veel õppida ning kogemused tulevad aastatega. Veelkord- Korraldajate info ei pruugi osutuda alati tõeseks ning kõik plaanid kehtivad kuni “esimese püssipauguni”.