Nagu ikka saab kõik alguse mingist uitmõttest. Seekord oli selleks malevkonna pealiku Ilmar Raagi kiri, mis ütles, et kui teile tundub, et elu on lill, siis on äkki õige osaleks sportlikus mõttes SOKi (vanasti SBK) lõpurännakul.

Kuigi elu on alati lill, siis võiks sellele vahel natuke vürtsi lisada. Eriti kui rännaku nädalavahetus on sobivasti vaba. Elule sai vürtsi tegelikult juba ka varem lisatud, kui tundus hea mõte proovida oma näpp kirvega maha lüüa. Nii siiski ei läinud, aga etteruttavalt saab öelda, et rännakul paaris kohas ülesandeid täites andis näpp siiski end tunda.

Aga mis seal siis ikka. Peale pisikesi kõhklusi näpu tervise osas ja ilmaennustuse vaatamist sai siiski sõrm osalemiseks antud. Seos kirvetööga on tinglik. Laupäeval kl 7 oli kogunemine Plangus. Peale instruktaaži, varustuse kontrolli ja meeskondade määramist olime oma meeskonnaga kl 10 rajal. Enne sai veel aidatud kergendada ühe SOKlase seljakotti ebavajalikust kraamist. Hea, kui on kaasas ainult kõige vajalikum kraam, sest on ju vana tõde, et grammidest saavad kilod. See kehtib nii matemaatiliselt kui ka siis kui hakkad juba väsima. Eriti just väsides.

Meeskond

Meie meeskond pidi olema neljaliikmeline, aga peale minu oli seal ainult samuti vabatahtlik osaleja Olari. Ahjaa, Olari tegi rännaku läbi lisaks kohustuslikule varustusele kandes ka kuulivesti plaatidega. See teeb ca 9 kg lisaraskust. Sic! Üks poliitik pidi ka olema tiimis, aga ta jäi haigeks. Meiega liitus poole raja peal Ilmar Raag, kes hilines, kuna monteeris KL 100 jaoks olulist klippi presidendi tervitusest kaitseliitlastele. Kõrvalepõikena mainin, et sai ka ise seal klipis paar korda sähvatatud. Klipi leiate Vabariigi Presidendi kodulehelt.

Panime siis kl 10 Soodlas kadjama. Esimeses punktis määrasime kauguseid ja seda ka sammupaaridega. Olari on Utria hundina sammupaarides kogenud. Isiklikult pole sammupaare ammu kasutanud, mistõttu sai peale mõningast puterdamist lõpuks mingi enamvähem numbri antud. Seda asja peab üle kordama!

Igast punktist anti järgmise punkti koordinaadid ja kontrollaeg. Punkt kaardile, topeltkontroll ja edasi.

Kontrollpunktid

Järgnevad kontrollpunktid olid sihtmärkide osutamine, taktikaline paiknemine, meditsiin, side, käemärgid, miinide panemine, vastase tehnika ja üldine teadmiste kontroll. Kõik põhilised sõduritarkused. Osades olin veidi roostes, kuna sarnaselt sammupaaridega polnud mõnda asja ammu läbi teinud. Endale üllatusena tuli see välja sides käsijaama seadistades ja miine mattes. Miine on tassitud küll ja suundmiine ka pandud, aga tankimiini polnud õnnestunud seniajani matta. Sain omale head õppetunnid. Pean ütlema, et kõik punktid olid huvitavalt koostatud ja seal olevad kontrollid professionaalsed ning mõnusa toetava olekuga.

Kuna olime 1. või nn 0-meeskond, siis esimestena punktis olles said ka instruktorid veidi harjutada kõige optimaalsemat kontrollpunkti korraldust. Seega olime kõigile kasulikud. Olime ka nii nobedad, et mitmesse punkti jõudsime enne punkti ülesseadmist.

Punkte võttes kogunesid vaikselt kilomeetrid ja tuju oli nii hea, et vastutulevatele meeskondadele sai mõnuga kõrget viite visatud. Sügisele omaselt läks vahepeal ka pimedaks ja mitmeid punkte tuli teha autotulede ja valgustusraketi valgel. Pilves ilma tõttu oli öine mets pilkaldaselt pime, mistõttu sai mitmestki lombist üsna muretult läbi plätserdatud. Ca kl 18 paiku jõudis ka Ilmar kampa ja siis plätserdasime juba kolmekesi öises metsas.

Omaette teema on need rännakul räägitavad jutud. Kuna on aega ja sammurütm meditatiivne, siis jõuavad jutud ikka päris sügavale. Alates religioonist kuni kaitseplaneerimiseni. Vahepeale mahuvad kõht kõveras naermise kohad.  

Ööbimine metsas

Jõudnud majutusruutu tõmbasime pimedas telkmantlid püsti ja lebomatid välja. Toimus veel kokandusvõistlus, kus Olari pakkus sooja pipraga maitsestatud hakklihakartuli konservi (täiega hea) ja ise tegin pulbrist kartuliputru, et enne uinumist soe sees oleks. Und sai kokku vist 2-3 tundi. Vahepeal oli tuulemühast tugevam metsapimedusest kostuv Olari norskamine. Enne 2.45 äratust kadus uni külmatunde peale. Seda oleks saanud leevendada natuke rohkema sooja pesuga, aga kuna äratus oli juba lähedal, siis ei hakanud pimedas jändama. Külmatunde üks põhjus oli ka kaalu säästmiseks võetud õhem +5 kraadi magamiskott. Õues oli vast +3 kraadi sooja. Maapinna lähedal vähem. Vahekommentaarina mainin ära, et need uued Carintha KLi magamiskotid on ikka väga head – soojad ja hingavad. Aitäh hankijatele! Paluks neid rohkematele, sest kui Olari lattu jõudis, siis olid need juba välja jagatud.

Teisel päeval oli veel ca 10 km-i rändamist, kus plussiks oli see, et vana ERNA hunt Ilmar teadis Soodla kanti peast, mistõttu enam polnud kaarti vaja pingsalt vaadata. Seejärel oli huvitavalt korraldatud lõpujooks, kus õnnestus korra ka käpuli käia, ja siis sooja telki teisi meeskondi ootama. Üks mees läks veel kohe peale rännaku lõppu KL 100 raames Saku Suurhalli Mustade Kolonelide bassi mängima. Kalpsas laval vägagi energiliselt, kuigi telgis rääkis, et rännak oli veidi keerukas.

Plangus oli varustuse hooldus ja pühapäeval kl 13 olin juba kodus, kus peale varustuse hooldust ja sooja dušši sai paariks tunnis põhku poetud. Kokku tuli 30.3 km tatsamist, rajal liikumist 13 tundi ja 14 minutit. Sinna juurde magamisalal oldud ca 5 tundi. Kaloritekulu ca 6700 kalorit, aga mul oli äpis unustatud autostop välja. Seega pratikas ilmselt vähem, sest punktis aega oodates kalorid ei kulu, vaid lisanduvad suu kaudu.

Kokkuvõttes pean ma ütlema, et oli äge üritus. Ja eriti äge on see, et ltn Oskar Kivisiv oma vabast ajast ja põhitöö kõrvalt tahab seda kõigi paratamatute valude ja vaevadega korraldada.

Ja nagu ikka oli seltskond super, ülesanded huvitavad ja loomulikult Eestimaa loodus imeilus. Kui on aega ja viitsimist, siis võiks iga võitleja vahel rännaku läbi teha, kuna tavaliselt väljaõppel me pikkade rännakutega erinevatel põhjustel tegeleda ei jõua. Ainus, millega peab arvestama, on veidi kanged jalad kahel järgmisel päeval.

 

Autor : Võitleja M

1 Mitte ainult mina, vaid ka kõik SOKlased osalevad üritusel vabatahtlikult, kuna teevad seda, mis on neile huvitav ja oluline.