Täna, pühapäeval, 15. märtsil, oli esimene päev, mil Kaitseliidu Tallinna
malev läks päriselt Eesti eest välja praeguse eriolukorra raames. Need ei
ole suurustavad sõnad, sest koroonaviirus on vaenlane, kellega meelsasti
paljud eesliinile ei lähe.

Kuna homme esmaspäeval peavad välja minema Toompea malevkonna
vabatahtlikud, siis käis Toompea staap täna vaatamas olukorda. Esimene asi
oli klassikaline. Loomulikult kõik plaanid kohapeal veidi muutusid ja
varem valmismõeldud detailid ei pidanud enam vett. Varem räägitud
ülesanded olid veidi muutunud, sest ka olukord muutus pidevalt. Samas oli
selge, et juba järgmistel päevadel võivad ülesanded taas uued olla, kuna
valitsus oli otsustanud 17. märtsist piirid sulgeda välismaalastele.

Üks meeskond abistas politseinike A terminali juures väljas. See nägi
välja nagu operatsioon "Kõik puhuvad", kus autojuhid peatusid
reas ja ulatasid aknast välja juba varem valmiskirjutatud
tervisedeklaratsioonid. Kellel need täidetud ei olnud, pidid seda kohapeal
tegema. Väljas paistis küll päike, aga tugev tuul eeldas, et
kaitseliitlased oleksid hästi riides. Erinevalt varem nähtud
uudispiltidest, oli seekord kaitseliitlastel ja politseinikel ees
kaitsemaskid ja kaitseprillid. Niisamuti kandsid nad ka meditsiinilisi
kummikindaid.

Kaitsevarustuse teemal toimus mitmeid mõttevahetusi päeva jooksul, kus
selgus, et igaüks meist on meditsiiniekspert. Parima konsultatsiooni saime
oma meedikute kaudu Nakkushaiguste Kliiniku  juhatajalt, kelle sõnum oli
lihtne : "Nn keemiaülikond ei annaks meile reaalselt rohkem kaitset
nende ülesannete jaoks, mida me teeme." Raskuskese on suhteliselt
lihtsatel toimingutel - potentsiaalselt kontaktis olnud kindad tuleb
pärast vahetust ära visata kindlasse medjäätmete prügikasti.  Sama ka
kaitsemaskidega, mille puhul tuleb arvestada, et ühe laevatäie inimeste
järel tuleb mask välja vahetada ja ka prillid puhastada.  Samuti läks meie
reeglite hulka, et vahetuse päeval kasutusel olnud vorm tuleb veel nn
operatsioonialal seljast võtta ja panna eraldi kilekotti, et see vorm
vähemalt 60 kraadises vees  ära pesta. Ilma kaitsevahenditeta inimeste
puhul on nakatumise protsent 10-15 % juures, meil eeldatavasti oluliselt väiksem.  Aga selgi puhul tuleb arvestada kontakti pikkust ja distantsi. Reaalselt kõige suurem oht on hooletus iseenda  hügieeniga. Desinfitseerimata käega ei tohi nägu puudutada, "määrdunud" kindaid, maske ei tohi tuua "puhtasse tsooni"  jne.
Soovitus oli samuti anda haigusnähtudega inimesele kohe kaitsemask. Meie
hügineenireeglid on tänasest õhtust olemas eraldi dokumendina, mille
täitmise eest vastutab meeskonna ülem.

Terminali sees töötas teine meeskond. Nendele oli külma tuule asemel väga
palav, mis tähendas, et näomask läks seest higiseks, mis oli samuti halb.
Aeg-ajalt tuli mõnele välismaalasele ka inglise keeles seletada, mis see
tervisedeklaratsioon on. A ja D terminalis oli töö veidi erinevalt
organiseeritud. Kummaski terminalis oli eraldi meditsiinipunkt nende
jaoks, kellel oli palavik või muud haigusnähud. Kahe päeva peale saadi
vist 4 inimest, kes suunati täiendavasse tervisekontrolli. Kaitseliitlased
ei tegelenud nende inimestega. Kaitseliitlastele ei antud praegu ka sunni
kasutamise õigust. Eile õhtul Soomest saabunud purjus "kangelastega"
tegelesid politseinikud.  Nad olid ka omavahel arutanud, et kui anda
kaitseliitlastele õigus ebameeldivate inimestega tegeleda, siis oleks
tulemus ehk liiga ... karm.

Juba tänaseks oli selge, et laevaga saabuvate inimeste arv on väga palju
langenud. Sisuliselt võttis ühe laevatäie inimeste menetlemine aega 15
minutit kuni pool tundi.  Kui piirid päris kinni pandakse, siis võetakse
ka laevareise vähemaks. Seejärel võib arvata, et Kaitseliidu ülesanded
jälle muutuvad.

Kaitseliidu vabatahtlikud kutsutakse teenistuskohuseid täitma oma
struktuuriüksuse käsu alusel. Selle põhjal makstakse neile päevas 81
eurot, garanteeritud on toitlustamine ja võimalik on transpordi
kompensatsioon.  Kõigile pannakse südamele, et pigem tulla eraautodega ja
mitte kasutada ühistransporti. Kehtiv Haigekassa tervisekindustus on
kohustuslik, et nakatumise korral oleks tagatud tervishoiuteenus. Lõpuks
on tõsi, et minnes Kaitseliidus antud vande alusel Eesti eest ohutsooni
tuleb rääkida ka peamisest riskist. Kui Kaitseliidu vabatahtlikel peaks
tekkima hiljem tõendatud COVID-19 põhjustatud püsiv tervisekahjustus või
surm, siis neid juhtumeid käsitletakse eraldi. (See on lause Kaitseliidu
ülema käskkirjast.)

Esimese päeva kogemus oli vastuoluline. Ühest küljest midagi hirmsat
justnagu ei juhtunud. Pigem oli töö kiire ja kerge. Teisest küljest,
vaadates kui palju inimesi pelgas väga objektiivsetel põhjustel ohutsooni
sattumist, siis on selge, et eriolukorra režiimi jõustamine ei saa olema
lihtne ülesanne.  Seda enam tuleb tunnustada neid inimesi, kes võtavad
meie kõikide eest riske.