Otto Tief, Kaitseliidu Toompea malevkonna pealik 1. jaanuarist 1925 kuni 1. augustini 1926, kapten.

Otto Tief sündis 14. augustil 1889. Aastail 1910–16 õppis ta Peterburi ülikoolis õigusteadust, kuid mobiliseeriti Esimesse maailmasõtta ning lõpetas 1921. aastal eksternina Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. Vabadussõjast võttis O. Tief osa Kalevlaste Maleva ridades, pälvides Vabadusristi II liigi 3. järgu. Alates 1920. aastast töötas ta kohtu-uurijana, prokuröri abina ja kohtuministeeriumi nõunikuna. O. Tief oli Eesti Vabariigi Riigikogu III ja V koosseisu liige ning 1926–27 töö- ja hoolekande- ning kohtuminister. Pärast seda tegutses ta advokaadina.

18. septembril 1944 nimetas Jüri Uluots O. Tiefi Eesti Vabariigi peaministri asetäitjaks peaministri ülesannetes. 22. septembril 1944, paar tundi enne Nõukogude tankide saabumist lahkus O. Tief Tallinnast, kuid ei pääsenud üle mere Rootsi. Ta arreteeriti 10. oktoobril 1944 ja mõisteti 10 aastaks vangi. Elanud üle kõik Siberi vangilaagrite vintsutused, pöördus O. Tief 1956 tagasi Eestisse. Aastail 1958−65 elas ta uute repressioonide kartusel Lääne-Ukrainas ja hiljem Lätis Ainažis.

Otto Tief suri 5. märtsil 1976.