Autor: lipnik J.I.

Mõõduvõtmine saab toimuda ka teisiti ning üheks selliseks väljundiks on ajude ragistamine viktoriinil. Viimase aasta jooksul on Tallinna maleva sisene viktoriinide sari päris kenasti käima läinud ning võib-olla sellest lähtuvalt kutsuti malev ka 1. jalaväebrigaadi viktoriinile Paldiskis. Neil on see traditsioon olnud juba pikemat aega, kuid meie malev oli kutsutud vist esmakordselt. Igatahes, maleva pealik tegi seni aktiivsetele mälumänguritele üleskutse võistkond välja panna. Oodatud oli kuueliikmeline meeskond, kuid viimase hetke äralangemise tõttu sõitsime Tallinnast välja siiski viiekesi – neli meest Toompealt ning üks kamraad Lääne malevkonnast.

Paldiskis asuvasse ohvitseride kasiinosse jõudes leidsime eest päris rohkearvulise rõõmsalt sumiseva seltskonna. Sai ka selgeks, et ürituse formaat ei ole sugugi nii formaalne, kui me arvasime. Viktoriini temaatika oli „Per aspera ad astra“ ehk oodata võis kõike. Reaalsuses oli põhirõhk loodusteemadel ning küsimused jagatud kolme plokki, igas 10 küsimust. Ei saa öelda, et vastamine just kergelt läks, aga viimase vooru alguseks olime mõneti üllatuslikult esikolmikus võrdsete punktidega kolme teise võistkonnaga. Seega – otsustavaks sai lisaküsimus.

Meeskondlikel viktoriinidel, kus võistkond pole kokku töötanud, on erineva taustaga inimesed küll üldiselt üksteisele toeks, aga võib tekkida ka liigset segadust ja rapsimist. Ma olin üpris kindel, et tean lisaküsimusele vastust, kuid kuna ei olnud 100% veendunud, ei hakanud oma mõtet liiga peale suruma ning kirja sai teine vastus, mis… kahjuks ei osutunud siiski õigeks. Valesti vastasid aga ka teised võistkonnad ning tulemusena jagasime 1.-3. kohta seitsme võistkonna hulgas, mis esmakordse osalemise kohta pole see ju sugugi halb tulemus. Igatahes, järgmiseks korraks kindlasti tõestamise moment ning valmisolek taas malevat esindades võistlustulle asuda. Brigaadi poolt oodatakse meid igal juhul hea meelega tagasi!

Lõpetuseks, kas teate mis Aafrikas elav loom pildil on? Meie teame nüüd :)