Küsis Ivo Rull,
Toompea malevkonna liige 

Toompea malevkonna pealik Ilmar Raag: „Pean väga tähtsaks elujõulist võrgustikku – et oleksid inimesed, kellele võin igal hetkel helistada ja kes seejärel tulevad koheselt kokku.“

Möödunud aastavahetusperioodil toimus vahetus ka Kaitseliidu Toompea malevkonna juhtimises. Pikaaegne malevkonna pealik leitnant (r) Jan Lukk andis detsembri alguses malevkonna juhtimise üle leitnant (r) Ilmar Raagile. Palusin selle puhul uue aasta alguses Ilmar Raagilt intervjuu, et tutvustada tema nägemusi Toompea malevkonna rollist ja tulevikust. 

Miks võtsid vastu Toompea malevkonna pealiku koha?

Olen malevkonna liige alates 2005. aastast, tegutsenud nii teavituspealiku kui õppuste ajal tuletoetusohvitserina. Kui Jan Lukk helistas ja rääkis oma lahkumisest ning teiste malevkonna juhtidega peetud vestlustest tekkinud minu kandidatuurist tema järglaseks, ei mõtelnud ma pikalt. Tunnen, et suudan ja tahan anda malevkonna arengusse uut energiat. 

Jätad siis teised oma tegevused seniks tahaplaanile?

Kõik Kaitseliidus tegutsejad klapitavad oma igapäevaelu tegemised Kaitseliidus tehtavaga, nii ka mina. Kui just ei puhke sõda, siis teen oma filmid ikka ära. Aga mis iganes kriisi puhkedes jääb looming loomulikult ootama.

Kuidas mõtestad malevkonna pealiku rolli?

See on omamoodi kodanikuühiskonna esindaja tsiviilkontroll sõjapealike tegevuse üle. Rohelist või kollast kompaniid lahingus või muus konfliktis juhivad ikka sõjapealikud, minu asi on juhtida üldist struktuuri. Olla kontaktis Tallinna Maleva juhtkonnaga ning erinevate toetajate ja partneritega. Malevkonna pealik peab olema nii administreerija kui kõneisik.

Millises seisus Toompea malevkonna üle võtsid?

Oleme üks väga hea malevkond, aga veel mitte kõige parem malevkond. Jan Lukk on ära teinud väga suure ja tänuväärse töö. Mäletan, et umbes 8 aastat tagasi pidime õppusel välja panema ühe rühma ning paraku ei saanud tollal rühma jagu mehi kokku. Nüüd pole meil enam viimasel kolmel-neljal aastal terve kompaniiga väljaminekuga probleeme olnud. Ühest küljest tuleb sellist motivatsiooni tõusu näha sisemise sihikindlast töös, aga üksjagu „tänu“ kuulub ka Vladimir Putini sõjakale tegevusele.

Ajalooliselt on Toompea malevkonnas olnud väga kõrge ohvitseride osakaal. Heameel on tõdeda, et nüüd on meiega liitunud hulk esmatasandi võitlejaid ning oleme sisekaitsekompaniist muutunud klassikaliseks lahingkompaniiks.

Milline on Toompea malevkonna tänane struktuur?

Meil on roheline ehk lahingkompanii ja kollane ehk sisekaitsega tegelev kompanii. Selline jaotus võimaldab ühest küljest paremini rakendada neid, kel kaitsetahe olemas, aga mingitel põhjustel nö metsa minna pole võimalik. Ning teisest küljest kaasata neid, kes riigiametnikena on bronni all või kes tervise, ärilise hõivatuse või mõnel kolmandal-neljandal põhjusel ei saa lahingkompaniiga liituda.

Hetkel on Tallinna Malevas on kõige selgemini vast oma näo leidnud Põhjakompanii. Aga Toompea malevkond on mitmetes lõikudes Põhjakompaniile kandadel astumas.

Kuidas Toompea malevkond positsioneerub Kaitseliidu üldises pildis?

Sobindume oma struktuuriga hästi Kaitseliidu värske arengukavaga, mis jaotab liikmed võitlejateks, võimaldajateks ja võimendajateks. Ainult võitlejatega ei saa hakkama, vaja on ka toimivat tagalat ning tõhusat teavitust.

Et adekvaatsemalt teostada sõjalist planeerimist, pakume neile, kes õppustel osaleda ei saa, Kaitseliidu toetajaliikme staatust. See pole sugugi alavääristav. Meil pole vaja nö fantoomvõitlejaid paberil, kes õppustel tegelikult ei osale. Nõnda saame täpselt piiritleda, mis on iga malevkonnaliikme võimalik tegelik panus mistahes kriisis.

Millised on Sinu kui malekonnapealiku rõhuasetused?

Kaitseliidu uus arengukava vormistab olukorra, milles me täna oleme. Pean väga tähtsaks elujõulist võrgustikku – et oleksid inimesed, kellele võin igal hetkel helistada ja kes seejärel tulevad koheselt kokku.

Väga oluline on valmis olla hübriidohtudeks. Et saaksime hakkama kõikide loodusõnnetustega ennem, kui keegi liiga jõuliselt oma „abi“ hakkab pakkuma. Meie väikese ja õhukese riigi suur probleem on, et suuremates kriisides kuivavad riigi vahendid ja võimalused kiiresti kokku. Seetõttu ongi ülioluline, et kodanikuühiskond suudaks kiirelt organiseeruda ja sekkuda.

Kuidas täpsemalt?

Eesti rahvastik paraku vananeb ja kahaneb. Ka politsei ja piirivalve samuti hakkab pikas perspektiivis kokku tõmbuma. Seega iga meie kodanik peab suurema võimaliku kriisi tekkides olema valmis mingil moel osalema.

Milline on Su pikaajaline malevkonna juhtimise strateegiline plaan?

Tugevdan rohelist kompaniid ning arendan kollast kompaniid. Rohelise kompaniile hangime Mustpeade Vennaskonna kaasabil öövaatlusseadmed.

Kollane kompanii täieneb nii Kaitseministeeriumi kui Eesti Panga rühmaga, sest neid strateegilisi objekte tuleb kriisis turvata üheskoos. Tugevdame kollase kompanii koostööd PPA-ga, et paremini omandada politsei tegutsemistaktikat.

Kuna meil on palju erinevaid militaareksperte, siis tahame jätkata juba käivitunud loengute sarja militaarrahvaülikooli vormis. Ning pakkuda sellest osasaamist nii Tallinna maleva kui teiste malevate võitlejatele. Pean ülimalt oluliseks, et kaitseliitlased ei osaleks mitte ainult laskeharjutustel, vaid omaksid ka ülevaadet erinevate lahingute planeerimisest ning potentsiaalsete vastaste võitlustaktikast.

Vaja on tegeleda ka nö sotsialiseerumisüritustega. Näiteks on meie spordipealikul väga tore idee, et kevadel võiksid kõik meie malevkonna liikmed avaliku ürituse käigus sooritada NATO testi.

Millised on Toompea maleva lühiajalised eesmärgid?

Meie tagalaülem Kaido Mägi on suutnud malevale organiseerida muljetavaldava autopargi. Soovin malevkonna mobiilsuse tõstmisega veelgi tugevamalt tegeleda, sest on ju teada et oma potentsiaalsele vaenlasele jääme hetkel alla justnimelt võimes kiirelt liikuda ühest punktist teise.

Öövaatlusvõimekust, nagu juba mainisin, saame tõsta Mustpeade Vennaskonna abil. Tugevdame luurerühma tehnilist varustust, sest hübriidohu korral on just luurajatel eriti oluline roll.

Püüame iga kompanii juurde kinnistada oma lahingmeediagrupi. Malevkonnal on juba positiivne kogemus sellise üksuse tegevusest õppusel Hunt 2016. aasta varakevadel. Saime siis aru, kui tähtis on toimuvast toota reaalajas pilti erinevatele meediakanalitele. Ning et näitama ei peaks mitte ainult oma tegevust, vaid objektiivselt dokumenteerima ka vaenlase kuritegusid.

Tahan sisuliselt tööle saada ka staabiohvitseride rühma (kuhu kuuluvad teiste seas näiteks Leo Kunnas ja mõned endised PPA juhid), kes käivad erinevatel õppustel hindajatena. Oleme analüüsinud, et lisaks kevadistele suurõppustele peaksime hakkama tegema sügisesi, kus saaks kevadel tehtud vigu parandada.

Lisaks on veel plaan hakata tänast pärimuse vormis olevat Toompea malevkonna ajalugu vormistama ajalooraamatuks, vahest koguni dokfilmiks. Need asjad võiksid valmis saada malevkonna 100. aastapäevaks.

Mis on Sinu jaoks Kaitseliidus tegutsemise suurim võlu?

Eestis pole mitte ühtegi teist sellist vabatahtlikku ühendust, kus nii EKRE kui sotside liikmed tegutseksid üksteisega õlg-õla kõrval ning oleksid selles tegevuses nõnda üksmeelsed.