Autor: Kaido Tropp, relvurpealik
Selleks, et määratleda kui oluline roll on Kaitseliidus laskeväljaõppel, tasub alustuseks lugeda kaitseliidu seaduse § 2, mis ütleb järgmist: “Kaitseliit on vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon. Kaitseliidu eesmärk on suurendada vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda.”
Kindralmajor Kiili on enda ettekannetes jaganud Kaitseliidu liikmeid kolme V põhimõttel: võitlejad, võimaldajad ja võimendajad.
Mina mõistan seaduses kirjapandut viisil, et igaüks, kes liitub Kaitseliiduga ning määratleb ennast Kaitseliidu tegevliikmena, soovib osaleda sõjalises väljaõppes, mille üheks lahutamatuks osaks on oskus meile usaldatud relvi ohutult ja oskuslikult käsitseda. Esinedes aasta tagasi malevkonna üldkoosolekul, tõin välja laskeväljaõppega seoses järgmised numbrid: meil on olemas absoluutne tipp, ca 20 aktiivset harrastajat ja edasi on tühjus…
Täna saan öelda, et Toompea malevkonna parimad laskjad on jätkuvalt absoluutne tipptase nii Tallinna malevas kui Kaitseliidus tervikuna. Aktiivsete harrastajate osakaal on suurenenud ca 30-ni, aga arvestades meie ca 400 liiget on „tühjuse“ osakaal jätkuvalt suur.
Tegeliku pildi sellest, kus me hetkel asume, andis päris hästi sügisene Toompea malevkonna karikas laskmises, kus püstitati küll Toompea malevkonna karikavõistluste osalusrekord, tulejoonel oli pea 100 laskjat, AGA miinuspoolele saab kanda selle, et üle 50% osalejatest saavutasid tulemuse alla 175 punkti ehk alla Laskurklassi II taseme.
Järeldus sellest saab olla ainult üks – Kaitseliit ühelt poolt peab pakkuma võimalusi rohkem harjutada ja iga kaitseliitlane teiselt poolt peab kasutama iga võimalust selleks, et laskmist harjutada. Harjutamise positiivne näide oli viimane Tallinna maleva avatud laskepäev, kus püstitati laskepäeva osalusrekord, suuresti seeläbi, et pea 50% laskjatest tuli Toompea malevkonnast.
Lisaks laskmise harjutamisega tegelevate liikmete arvu suurendamisele seisab meie ees uus väljakutse, milliseks on KV ja KL uue laskeväljaõppe eeskirjaga kehtestatud uued põhimõtted, mis eeldavad, et laskja sooritab laskeharjutuse lahingvarustuses, erinevatest laskeasenditest ja positsioonidest ning kõik see käib aja peale. Kirsiks tordil on see, et lisaks hinnatakse relva käsitsemise drille ning igale liikuma hakkamisele peab eelnema 360 kraadi lahinguvälja kontroll.
Meie rohelise kompanii liikmete jaoks seab uus eeskiri ka väga selge eesmärgi: alates 2018.a võivad lahinglaskmistel osaleda ainult need võitlejad, kes on eelnevalt läbinud TEST 3.
Kuidas siis ikkagi jõuda ikkagi selleni, et kasvaks nii laskeväljaõppes osalemise aktiivsus ja oleks saavutatav ka uue eeskirjaga nõutav väljaõppe kvaliteedi kasv???
Minu usun, et vastus sellele küsimusele peitub kõigi malevkonnaliikmete suuremas panuses laskeväljaõppes osalemise osas. Isegi kui laskmine oleks võrreldav jalgrattasõiduga, mida ei ole võimalik päriselt unustada, siis võin kinnitada, et uute drillide omandamine eeldab nende harjutamist.
Võimalusi harjutamiseks on suures pildis piisavalt: 7 Tallinna maleva laskepäeva, 3 Toompea malevkonna laskepäeva, vähemalt kolm KL võistlust Männiku tiirus, kus on võimalik osaleda Toompea malevkonna võistkonnas, lisaks kollase kompanii initsiatiiv, kus võimalik ka kord kuus laskmist harjutada.
Teema kokkuvõtteks: iga kaitseliitlane, sõltumata tema kuuluvusest erinevate värvidega tähistatud struktuuridesse või ka tegutsedes erinevates tegevusrühmades, PEAB hoidma enda laskeoskust tasemel, mis vastab Kaitseliidu kõige suuremale eesmärgile, olla vajadusel valmis relv käes kaitsma Eesti iseseisvust.
Lasketesti T3 tutvustav video relvurpealiku seersant Kaido Tropp’i ja seersant Allan Kruusi poolt: