09.11.2013 toimus Tartu Ülikooli Narva Kolledžis, Kaitseliidu 95.a aastapäevale pühendatud rahvusvaheline konverents, millel osalesid korraldajatena, kui ka kuulajatena meie malevkonna esindajad.
Võtkem seda ka märgilise tähendusena, et Eesti vanim ja suurim jõustruktuur pidas oma juubelikonverentsi piirilinnas Narvas.
Konverentsi esinduslikkust iseloomustas kasvõi see, ettekandjate seas oli 6 kindralit Eestist, Lätist, Taanist, Ameerika Ühendriikidest ja Gruusiast.
Alljärgnevalt jagaksin Teiega neid tähelepanekuid ja mõtteid, mida mina konverentsilt endaga kaasa võtsin.
Konverents oli jagatud kolmeks paneeliks.

Esimene paneel, kandis pealkirja „Kaitseliit: väärtused ja traditsioonid“
Kaitseliidu peakaplan major Aivar Sarapik tutvustas Kaitseliidu väärtusi.

Minu jaoks oli see esimene kord kui Kaitseliidu väärtuste teemal avalikult arutleti.
Kaitseliidu väärtused on:
1.) Missiooniteadlikkus, mida mõtestame lahti läbi:

• Algatusvõime
• Töökuse
• Sihikindluse

2.) Usaldus, mida mõtestame lahti läbi järgmiste märksõnade:

• Usk
• Tahe
• Truudus
• Eeskuju
• Vabatahtlikkus

3.) Avatus, mida mõtestame lahti läbi järgmiste märksõnade:

• Kaasamine
• Sallivus
• Suunatus avalikkuse poole

4) Jätkusuutlikkus, mida mõtestame lahti läbi järgmiste märksõnade:

• Inimene
• Vägi, tahe ja usk oma jõusse
• Leidlikkus
• Teadmised

5) Kogukondlikkus, mida mõtestame lahti läbi järgmiste märksõnade:

• Kaasmaalased
• Rahvuskaaslased
• Sugulased
• Sarnased huvid ja hobid
• Kultuur
• Väärtused ja tavad

Järgmisena tegi ettekande teemal „Traditsioonid-Kaitseliidu elujõud“, Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi esimees Merike Jürjo. Olgu siinjuures märgitud, et proua Jürjo on ka Naiskodukaitse Toompea jaoskonna aseesinaine.

Kaitseliidu traditsioonid, sellisena nagu nad on ka paljuski tänapäeva kandunud, kujunesid välja eelmise sajandi kahekümnendate aastate lõpus. Olgu selleks siis paraadid või nagu seda siis nimetati „kaitseliitlik jalutuskäik“, lipu õnnistamine, vande andmine jms.
Huvipakkuv fakt selgus seoses Tallinna maleva esimese aastapäeva tähistamisega.
Kaitseliidu Tallinna maleva esimesel aastapäeval 14.novembril 1925 algas tõrvikrongkäik (mis oli omane just Tallinna malevale) kell 20.00 Näituste aiast (Balti jaama juurest), kus liiguti mööda Toompuiesteed ja Falgi teed riigivanema maja, Lossi plats 7 ette ja sealt üle Vabaduse platsi ning mööda Harju tänavat Raekoja ette, edasi pikki Viru tänavat Uuele turule (Estonia teatri juures), kus tõrvikud ühises tulelõkkes ära põletati.
Allakirjutanu usub, et Tallinna maleva 90. aastapäeva tähistamise toimkond peaks järgmine aasta tõsiselt kaaluma antud traditsiooni taaselustamist.
Lisaks selgus proua Jürjo ettekandes, et oma üksuse liikmete matusetseremooniast osavõtmine kuulus tollal Kaitseliidu liikme põhiliste kohustuste hulka. Üksuse liikme matusetseremooniast pidi osa võtma iga üksuse liige, et avaldada oma kaasvõitlejale viimast austust.

Teine paneel, kandis pealkirja “Globaalse julgeoleku trendid eile, täna ja homme“

Doktor Erik Männik, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse vanemteadur, kirjeldas oma

ettekandes globaalseid muutujaid, mis ei ole ise otseselt kuidagi seotud sõjategevusega aga mis võivad esile kutsuda ebastabiilsust, mis omakorda võib kallutada riike soovile sekkuda erinevatesse protsessidesse sõjaliselt.

Olgu siinjuures näitena välja toodud: maailma majanduse keskpunkti nihkumine aastaks 2025. Aasiasse, vee ja toidu puudus, kliimamuutused ja rahvastiku juurdekasv. Samuti radikaalse islami mõju laienemine.

Kindralmajor Neeme Väli, NATO rahvusvahelise sõjalise staabi ülema asetäitja, poliitika ja planeerimise osakonna direktori sõnavõtu kandev mõte oli, et NATO on enam kui ainult artikkel 5.

NATO soovib oma positsiooni, kui julgeoleku tagaja, säilitada ka uues muutuvas maailmas, kus NATO roll on globaalse iseloomuga. NATO puhul ei saa enam rääkida territooriumide kaitsmisest, vaid saame rääkida NATO liikmete huvide kaitsmisest.

NATO tänapäevast rolli iseloomustab kõige paremini see, et keegi liikmetest ei taha NATO’st lahkuda, küll aga on küllalt neid, kes soovivad NATO’ga liituda.
Brigaadikindral (erus) Janis Kažocinš, Läti kaitseministri nõunik ja endine Läti vastuluure ülem tegi konverentsi ühe säravaima ettekande.

Oma ettekandes keskendus ta eelkõige Vene Föderatsiooni käitumise analüüsile, kasutades faktiliste väidete alustena avalikult kättesaadavaid andmeid ja avaldatud seisukohti.
Venemaa ei ole loobunud oma ambitsioonidest taastada oma mõjuvõim endises NSVL ja seda on president Putin oma erinevates avalikes väljaütlemistes ka rõhutanud.
Venemaa kasutab : sõjalist võimu, majandusliku võimu ja pehmet mõjutamist nn. soft power.
Soft power sisaldab endas näiteks: avaliku arvamuse mõjutamist, poliitilise ebastabiilsuse tekitamist jms.
Selline teema püstitus oli liiast, Vene Föderatsiooni sõjalisele atašeele Eestis, kes selle asemel, et paneeli lõpus ettekandjaga debateerida, lahkus demonstratiivselt saalist.

Kindral Kažocinš rõhutas ka sisulise konflikti olemasolu Venemaa ambitsioonide: Euraasia majandusliidu ehk NSVL mudeli loomise ja Venemaa tegeliku demograafilise olukorra vahel, kus venelased on vähenev rahvus ning kõlavad marurahvuslaste üleskutsed „Venemaa venelastele“.
Samuti rõhutas kindral, et Venemaa on suurendanud oma võimekust olla valmis sõjalise jõu kasutamiseks. Mida teiselt poolt veelgi võimendab NATO sõjalise jõu vähendamine Euroopas, mis ei ole otseseks ohuks aga mis vähendab oluliselt NATO võimekust kiiresti reageerida, olgu siia lisatud ka Suurbritannia ja Saksamaa tegevused oma sõjaväe vähendamisel.
Kirjeldades Põhjamaade sõjalist valmisolekut iseloomustas kindral riike järgnevalt: Rootsi on nõrk, Soome heal tasemel, Norra suurendab oma kaitsekulutusi ja uuendab relvastust.
Ka see, et Rootsi ei ole NATO liige, raskendab NATO sõjalise koostöö koordineerimist ja näiteks mingi Rootsi territooriumi osa kaotus vaenlasele (olgu siin äramärgitud Vene laevastiku hiljutine aktiivsus Gotlandi lähistel) raskendaks oluliselt NATO tegutsemist siinses regioonis.
Rootsi ja Soome liitumine NATO’ga, oleks kindrali arvamuse kohaselt suurimaks uueks teguriks turvalisuse suurendamiseks siinses regioonis.

III paneel, kandis pealkirja: Vabatahtlikkus riigikaitses 21 sajandi julgeolekukeskkonnas.

Tegemist oli vaieldamatult kõige esinduslikuma paneeliga, kuna sõna said neli kindralit.
Esimesena tegi oma ettekande Taani Kodukaitse ülem, kindralmajor Finn Winkler

Kindral Winkler avas Taani Kodukaitse peamise ülesande, milleks on riigi infrastruktuuride kaitse tagamine ja piiratud ulatuses ka sõjalised operatsioonid.
Taani Kodukaitse keskmine liige on neljakümne aastane ja töötab erasektoris, tegemist on inimestega, keda kannustab soov panustada Taani ühiskonda rohkem, kui keskmisel taanlasel.
Kodukaitsega võib liituda ka Taanis alalist elamisluba omav isik st. oled elanud Taanis üle viie aasta, mis teeb Kodukaitsest mitme rahvuselise organisatsiooni.

Kodukaitse, on turvavaibaks valitsusele (ka Taanis on sisejulgeolek „õhukeseks lihvitud“), kui on vaja abi reageerimaks eriolukordadele.

Gruusia Relvajõudude Ühendstaabi ülema I asetäitaja, brigaadikindral Vakhtang Kapanadze

avaldas oma ettekandes, et 2008.a Gruusia sõda näitas, et üks nõrgimaid aspekte oli reservarmee valmisolek, kuna pigem pandi rõhku kvantiteedile kui kvaliteedile.
Oleme selle üle vaadanud. Samas oleme hetkel olukorras kus Gruusia vähendab oma kaitsekulutusi, mis tõstab veelgi esile vajaduse omada reservina, hästi väljaõpetatud ja motiveeritud vabatahtlikkusel põhinevat reservarmeed-Gruusia Rahvuskaarti.
Kindral Kapanadze avaldas hilisemas diskusioonis ka huvitava mõtte ajateenistusel põhineva ja professionaalse armee omavahelise suhte kohta, kus selgitas, et ühiskonnas on toimumas muudatused, st. et ajateenijad on oma füüsiliste näitajate poolest muutumas järjest nõrgemaks, mis tekitab olukorra, kus sõjalise väljaõppe andmise asemel tuleb hoopis keskenduda sõdurite füüsise järgiaitamisele, mis pikendaks vajaliku teenistusaja pikkust aga sellega ei ole jälle ühiskond tervikuna nõus. Ehk protsessid ühiskonnas sunnivad riike oma põhimõtteid ümber vaatama.

USA Euroopa Väejuhatuse J8 asedirektor ja varem mitmetel kõrgetel sõjalistel ametikohtadel Oklahoma rahvuskaaris töötanud brigaadikindral Kevin McNeely

selgitas oma ettekandes USA Rahvuskaardi olemust.
Rahvuskaardi ajalugu ulatub tagasi juba 1636 aastani, mil loodi oma kodude kaitseks vabatahtlikud relvastatud üksused.
Rahvuskaardi ajalooline olemus ongi US sisejulgeoleku tagamine. Rahvuskaardi kasutuses olev varustus on ülesehitatud nii riigi kaitsmiseks kui eriolukordade lahendamiseks nt. raadiosaatjad sisaldavad ka politsei ja päästeameti sagedusi.
Rahvuskaardi roll osalemisel sõjalistes operatsioonides US väliselt on ajas kasvav trend, näiteks 60% US vägedest Iraagis oli Rahvuskaart, Afganistanis on Rahvuskaardi osatähtsus kohati olnud isegi kõrgem. Rahvuskaardi laialdane kasutamine välismissioonidel aitab sõjaväel puhata ja ennast ümber korraldada.
See omakorda tähendab, et Rahvuskaardi väljaõppe standardid ja nõuded liikmetele on samad, mis sõjaväel.
Rahvuskaardi kui esmaselt sisejulgeoleku tagamiseks mõeldud institutsiooni olemust näitab ka see, et kui orkaanis Katriina kannatada saanud piirkondade Afganistanis asuvad Rahvuskaardi üksused kutsuti tagasi, oli Rahvuskaart 24 tunni pärast Afganistanist tagasi ja asus orkaani tagajärgi likvideerima ning päästetöid korraldama.

Mulle isiklikult meeldis kindral McNeely mõte, kus ta kirjeldas, kuidas tema tütar vastas talle, miks ta soovib liituda Rahvuskaardiga: „kui mitte mina, kes siis veel“.
Usun, et nii mõtleb ka iga Kaitseliiduga liituda sooviv inimene.

Kaitseliidu ülem, brigaadikindral Meelis Kiili

kui paneeli ja konverentsi viimane kõneleja omas võimalust huvitav päev kokku võtta.
Alljärgnevalt esitan mõned mõtted kindral Kiili sõnavõtust.
Kõik ohud, mis maailmas tervikuna tõusetuvad jõuavad varem või hiljem meieni, me peame selleks valmis olema.
Kaitseliidu roll kiirelt muutuvas maailmas, ei ole pigem tegelemine konventsionaalse ohuga, vaid peame valmis olema tegelemiseks hoopis uute ja kiiresti muutuvate riskidega.
Ma ei saa teile lubada 1000 aastat rahu, me ei saa ohtusid ignoreerida ja peame aktiivselt panustama nende ennetamisele.
Kaitseliit peab laienema kogu ühiskonnas kuna oleme väärtustepõhine organisatsioon.
Kaitseliit on nüüd ja ka on tulevikus oma liikmete keskne.

Kokkuvõtteks, oli huvitav ja hariv päev.

Kaido Tropp
Juhatuse liige
Toompea malevkond

PS. Neile, kes ei ole viimaste aastate jooksul Narvas käinud, soovitan seda teha, Eesti ei lõppe Rakvere tagant nagu mõnikord arvatakse. Teel tehke peatus ka Sinimägedes.