Aasta lõpu tervitus Toompea malevkonna võitlejatele!

Tagasivaade aastale 2022 – on alles koolipoisi “2”-sid selles aastanumbris 2022. Pöörane aasta. Ebareaalne on ärgata öösel ja võtta telefon ja lugeda Facebookist ca 03.00 ajal Igor Taro Ukraina söja päevaülevaadet. Ja on tekkinud teatavat laadi harjumus ärgata öösel kell 3, Igori postituste kellaaegasid vaadates tundub, et ta endale armu ei anna. Hoiab meid kursis ja hoiab meie vöitlusvaimu kõrgel. Ta on ka Kaitseliitlane. Mis möttes ka??? Selles mõttes “ka”, et nüüd olen “ka” mina Kaitseliitlane. Nagu tuhanded teisedki Eestimaal elavad mehed, naised, Eestlased, Venelased, Grusiinid, Ukrainlased, Soomlased jne päritoluga inimesed, kes meil siin Eestis elavad. Ei ole sedasi, et ainult Eestlased on Kaitseliitlased. Ikka köik me koos oleme tugevad.

Paps ja emps – see postitus on pühendatud Teile. Ärge muretsege, Eesti on tugev. Ja mina olen tugev koos Eestiga. Eile öppisime Sassiga koolitööd tehes Eesti jõgesid. Looduslugu 5.ndale klassile. Uurisime kust läheb Pedja ja kust läheb Kasari. Emajögi ja Pärnu jögi olid lihtsamad kaardil paika panna. Aga siis on veel Pöltsamaa jögi, Keila jögi, Vöhandu jne. Väikesel poisil neid paika saada on keeruline. Ja selle Eesti jögede öppimise käigus sain aru – tänu oma matkahuvilistest isale ja emale olen kanuu ja matkasüstaga need jöed köik ise läbi mölanud. Geograafia on teistsugune kui sa mäletad ägedalt seda kui sa 2 aastasena aastal 1978 Emajöe (milline tähenduslik jöe nimi) kaldal isa ja emaga löket tegid vöi siis kuidas sa 10 aastat hiljem juba sõbraga kahekesi oma oskusi proovile panid ja esimest korda ilma lapsevanema saateta Pärnu jöge söitsid vile suul ca 100 km koos telkimiste ja värkidega. Tervisi sulle Ahto Aaremae mu tüürimees ja paarimees kellega nii mönegi süstamatka oleme teinud

Papa India ja Mike Romeo – otsustage ise kumb teist on Paps ja kumb Emps Aga Teile on see postitus ka pühendatud. Öppisin Teilt palju. Väga palju. Aitäh – Teie järgi on lihtne joonduda ja siht on selge.

Aga see on ikkagi 2022 tagasivaatav postitus. Mis siis sellel 2022 aastal juhtus? Öppisin Kaitseliidus seda, et köik on võimalik. Öppisin seda, kuidas olla võitleja. Öppisin seda, kuidas on olla julge (selles ma endiselt ei ole väga tugev, aga noh läheb paremaks). Ja endiselt ja ennast juba mitmekordselt korrates – TULGE KAITSELIITU. Pange ennas proovile. ÜLLATAGE ISEENNAST. Luban, et teil on äge. Ja see üleskutse ja lubadus on siiras. See siin ei ole miski “makstud” või “tellitud” postitus. See on kirjutatud sedasi nagu tunne mo sees hetkel on. Ja näete – mitte ühtegi “hüüumärki” minu lausetes. Olen vaikselt ka seda Kaitseliidus öppinud, et vähem loosungeid ja rohkem tegusid (jah, selle postituse löpus on hüüumärke ja hüüatus – aga ilma nendeta hetkel ei saa – need PEAVAD SEAL OLEMA).

Vaadake seda fotot. See on tehtud septembris 2022. Loodus lõhnab imeliselt. Vihm sabistab ja rabistab puulehtedes. Meie oma Eestimaa puude lehed. Ja nagu indiaanlased ütlevad – “mitte maa ei ole meie oma” vaid “meie oleme maa omad”. Seega mina, sina, teie, nemad – kõik olete Eesti maa. Võitleja tassib meie kursuse lippu, millele meil lubati peale tikkida Ukraina mustreid. Et me mäletaks seda 2022 aastat ja seda mis siis juhtus (aasta saab varsti läbi). Ja önneks hakkab paremaks minema – 2023 viskab juba ühe koolipoisi “3” sisse ja lihtne matemaatika näitab, et järjest paremaks läheb – varsti hakkab sisse viskama ka “4” ja “5” koolipoisi numbreid Asi peab minema paremaks. Lihtsalt peab kui kogu Euroopa koos Ameerikaga seljad kokku paneb ja pingutab.

Mis siis veel. Valmistume järgmise aasta tegudeks vöpsis ja lasketiirus. Teema asju koos. Käime jõuksis ja metsas suusatamas. Teritame nuga ja puhastame salvetaskuid viimaste retkede mudast ja liivast, et olla valmis juba Jaanuaris.

S L A V A U K R A I N I ! ! !

Vöitu oodates ja Jõulumehelt, Ülemise korruse Vanamehelt ja kõigilt vägevatelt – alandlikult kergemat talve paludes Ukraina vöitlejatele – H

Toompea malevkonna võitleja Heiki Urbala

Foto: Silver Jaanson