Autor: Kergjalaväe kompanii 1.rühma 2.jagu Kuidas: linnalahingus peab kõik voolama nagu vesi; ööhäire käigus võib vaja minna rohkem moona kui päevases tegevuses; ja BTRi vastu tegutsemine avab silmi   Aga kõigest kordamööda. Teadmine, et seekordse õppuse põhiteljeks on jao atesteerimine, ja et jao tegevust hinnatakse hetkest kui kõlab “jalastuda,” teeb olemise tavalisest mõnevõrra pingsamaks, kuid mingeid märgatavaid muudatusi tavapärases laagrirutiinis siiski ei järgne. (Rääkimata toitlustusest, mis iga korraga gurmeele üha lähemal.) Pärast selgub, et mõned üksikud asjad siiski oleks pidanud muutuma, aga neist hiljem. Õppimiskõver on päris järsult tõusev, kui erioperatsioonide grupi liikmed tutvustavad hoonete “puhastamise” teooriat ja praktikat. Nagu ikka, asjad, mis on kuulates äärmiselt lihtsad ja arusaadavad, osutuvad tegudes hoopis nüansirohkemateks. Kõrva taha saab pandud üksikvõitleja oluliselt suurem vastutus […]

Kaitseliidus on mulle saanud selgeks üks lihtne reegel – algselt planeeritu ei lähe reeglina käiku ning lõpptulemus on hoopis midagi muud. Olen kiiresti aru saanud, et sellele pole mõtet vastu võidelda. Isegi kui mõnikord tahaks asju täpsemalt ette teada, pikemalt planeerida, arutada, kooskõlastada ning uue olukorraga harjuda, siis kramplikult sellest kinni hoida ei ole mõistlik. Pigem võtta kiired muutused omaks ning minna nendega kaasa. Oskus olukordades kiiresti ümber orienteeruda peab lihtsalt olema iga võitleja isiklike oskuste pagasis – sõdurist kõrgemate ohvitserideni välja. See on edu ja ellujäämise võti päris lahingus. Õppus PÕHJATÄHT 2016 ei ole siin mingi erand. Kuid muutused õppusega seoses algasid seekord minu jaoks juba pikalt enne õppuse toimumist. On mõnus sügisene õhtu, kui tuleb kõne ja telefon […]

Rahuajal, tingimustes kus sisejulgeolek on destabiliseeritud ja korrakaitse jõud on seotud sündmustega mujal, tekib politseil kriitiline defitsiit täiendavate korrakaitse tagajate järele. Meie uus sisekaitsekompanii moodustatakse just selleks, et olukorras kus politseil lihtsalt ei jätku inimesi, suudaksime tagada turvalisust, töörahu ja toimepidevust riigi strateegilistele otsustajatele, nii Riigikogule kui ka valitsusele. Teisisõnu, et ei korduks 15. mai 1991 või veelgi hullemad stsenaariumid mille tunnistajateks me oleme viimastel aastatel meedia vahendusel olnud. 2. detsembril oli esimene kord taasiseseisvunud Eestis, kui Toompea malevkond osales õppusel, et kaitsta Toompead (tegelikult tuleks arvestada ka 2007 aasta kriisi raames ad hoc kogunemist ja siis läbi viidud harjutust). Lisaks oli see malevkonna jaoks märgilise tähendusega, sest sisuliselt alustas sellest õppuse tuleristsetega reaalselt tegutsemist meie malevkonnas uus ja värskelt […]

Teisipäeval, 6. detsembril kogunes enam kui 130 Kaitseliidu Tallinna maleva Toompea malevkonna ja Naiskodukaitse Toompea jaoskonna vabatahtlikku Toompea lossi Valgesse saali pidulikule aastapäeva koosviibimisele. Traditsiooniliselt andsid uued kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad vande Eesti Vabariigile, tehes seda paljastatud mõõgatera puudutades. Vande võttis vastu Kaitseliidu Tallinna maleva pealik kolonelleitnant Toomas Väli. Oma tervituses kaitseliitlastele ja naiskodukaitsjatele võrdles ta tänase kaitseliidu tööd oma riigi heaks omaaegse senjööri- vasalli suhtega: tänapäeval on meie hea senjöör meie vabariik ja meie oleme tema ustavad vasallid, ütles ta. Malevkonna aastapäeval tervitas kokkutulnuid Riigikogu esimees Eiki Nestor, kes soovis kõigile jõudu ja tahtmist riigikaitsesse panustamisel. Toompea malevkonna pealik leitnant Jan Lukk avaldas tänu tublimatele ja andis üle meelespidamist märkivad kingitused. Taas sai suure tunnustuse osaliseks leitnant Kaido Mägi; õnnitlused […]

Ühel oktoobrikuu ilusal hommikul sammusid Tallinna Lastehaigla uksest sisse tuletõrjuja, kaitseliitlased ja loomaarst. Sel jahedal hommikupoolikul oli Tallinna Lastehaiglas uudistamist palju. Ühtäkki astusid mängutoa uksest sisse kaks noorhärrat. Mõlemad riietatud nagu tõelised sõjaväelased. Hetke pärast selguski, et tegemist on kahe kaitseliitlasega. Oh seda põnevust! Endaga olid nad kaasa võtnud suured kotid, mis täis igasuguseid erinevaid vidinaid- kiivrid, kotid, binoklid jms. Mehed tuvustasid end ning said lastega sõpradeks. Selgitasid lastele, millega nad tegelevad ja näitasid kaasa võetud asju. Üks vahva poiss sai lausa sõjamaalingud näo peale! Kingituseks olid mehed toonud lastele Eesti teemalised meened- lipud, helkurid, käepaelad, õhupallid. Viimaseks olid kaitseliitlased lastele mõelnud ka vinge mängu, mille jaoks jagasime lapsed kahte tiimi:  tüdrukud ja poisid. Seejärel said nad oma mälu proovile […]