Kogu kompaniiga, aga hajutatult

7.-9. septembrini toimus Soodla veehoidla ümbruses Kaitseliidu Toompea malevkonna õppus RÜNOL 2018, kuhu on haaratud Eesti Õhuvägi ja Soome Maanpuolustuskoulutusyhdistys MPK 36 võitlejat. „Te ei tohi kobaras koos olla, et mitte jääda vastase kaudtule alla või olla nähtavad vastase helikopteritele ja siis peate kilomeetreid eemal ühel ajal ründama vastase toetuspunkte!“  Umbes nii võis kokku võtta ülesande, mille said Toompea „rohelise“ kompanii  rühmad laupäeval. Õppuse sisu seisnes kompanii hajutatud sõjapidamises, kus tuli läbi viia varjatud rännak, vastast luurata, teha rünnakuplaane ja neid ellu viia, täita meditsiini- ja tuletellimise ülesandeid ja lõpuks harjutada enda varustamist läbi kopterite teel tehtava õhusilla.   Eesmärk oli üllas, harjutada aga tuleb pidevalt. Kohaletulnud 150 meest pluss kohtunikud ja muud toetajad arvestasid õppuse sisse ka pool päeva […]

36 soome reservväelast treenib Eestis koos Kaitseliidu Toompea malevkonnaga

7.-9. septembrini toimub Soodla veehoidla ümbruses Kaitseliidu Toompea malevkonna õppus RÜNOL, kuhu on haaratud Eesti Õhuvägi ja Soome Maanpuolustuskoulutusyhdistys MPK 36 võitlejat. Õppus seisneb kompanii hajutatud sõjapidamises, kus tuleb vastast luurata, teha rünnakuplaane ja neid ellu viia, täita meditsiini- ja tuletellimise ülesandeid ja lõpuks harjutada enda varustamist läbi kopterite teel tehtava õhusilla.   „Meile on tähtis, et iga võitleja, iga jagu ja iga rühm oleksid valmis iseseisvalt otsuseid vastu võtma ja mitte ootama kogu aeg ülevalt tulevaid suuniseid,“ selgitas õppuse eesmärke kompaniiülem nooremleitnant Mihkel Tikk. Üks osa õppuse vastutegevusest on jäetud soomlaste MPK rühma kanda. „Kui me oma tavalistel õppustel oleme juba harjunud võitlema teiste kaitseliitlaste ja kaitseväelaste vastu, siis loodetavasti on soomlastel meile nii mõnigi üllatus varuks,“ lisas Tikk. […]

Toompea kombitsad hargnevad

Me ei pea mõtlema, et Toompea ainuke tugevus peitub roheliselt lahinguväljal. Viimastel päevadel on minuni jõudnud kaks uudist, mis mõlemad väärivad äramärkimist.  Toompea mehed ei unusta! Kõigepealt käivitus augustis uuesti Kaitseliidu Tallinna maleva mälumäng,. 22. augustil tulid võrdse tulemusega esikohale  Toompea 1. võistkond ja Toompea veteranid. See ei olnud juhus, sest ka üldarvestsuses on esikohad Toompea käes 2018. aasta arvestuses.  Kes tahab rohkem teada, küsige Ivar Kühni käest.    Võidud golfirindel Teine ootamatu uudis tuli Saksamaalt Münsterist, kus toimus sõjaväelaste rahvusvahelise spordiorganisatsiooni ( Conseil International du Sport Militaire – CISM) golfi maailmameistrivõistlused. Ühel hetkel võistlesid meeskondade juhid omavahel ja selle võistluse võitis Toompea mees Viljar Jaamu. Palju õnne!

Võidupüha ja marssimise iidne kunst

Ilmar Raag   Inimese vajadus sümbolite järele on tähelepanuväärne. Lahing Võnnu all võideti juba 99 aastat tagasi, aga me marsime veel tänagi.  Mõte on muidugi pigem tänases päevas, sest Võidupüha paraad on kui aastast aastasse korduv usutunnistus, mis peab näitama, et meie vaim ei ole muutunud.  Ja samas ütlevad mõned semiootikud, et kui Sul on tarvis midagi väga rõhutada, siis on samas rituaalis ka vastupidine hirm. Ja seetõttu on see paraad lõpuks tähtsam, kui esialgu paistabki. Toompea malevkond ei oleks seekord pidanud üldsegi Võidupüha paraadist osa võtma. Ühel hetkel tuli aga palve rohkem kui käsk aidata Tallinna malevat. See on samuti sümboli küsimus. Tallinna malev on oluliselt suurem, kui ükski teine malev Eestis. „Meid on terve rügement,“ tavatseb maleva   […]

Toompea tänas sõpru PPA-s

Seoses läheneva Võidupühaga, otsustas Toompea malevkond tänada oma häid partnereid PPA-st. Teatavasti on meie “Kollane” kompanii sisekaitselise suunitlusega ja seetõttu on just viimasel poolel aastal toimunud ühteaegu nii kontseptuaalset tööd, kui ka reaalset politseiväljaõpet.  Miks see on oluline? Leitnant Ilmar Raag, Toompea malevkonna pealik ütles tänukirju üle andes: “Me teame, et reaalselt on Kaitseliidu reageerimine PPA toetuseks tunduvalt tõenäolisem, kui tegutsemine sõja ajal Kaitseväe all. Täna veel on kõik muud kriisid tõenäolisemad, kui kohene konventsionaalne sõda. Seetõttu peab Kaitseliit ja PPA üksteist järjest paremini mõistma.” Sellise koostöö näiteks ongi hea klapp, mis on tekkinud Armin Saaritsa ja Urmas Krulliga. Politseileitnant Armin Saarits on PPA arendusosakonna valmisoleku ja reageerimise büroo politseivanemanalüütik ja politseileitnant Urmas Krull on PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo kriisireguleerija. Nende […]