Põrgupõhja retk on sõjalis-sportlik võistlus, kus kunagistel metsavendade radadel tuleb kolme päeva jooksul raskel maastikul erinevaid ülesandeid sooritades kontrollpunkte läbida . Tegevuspaik on enamasti Raplamaa, kuid ka Pärnumaa põhjapoolsemad osad. Erinevalt teistest samalaadsetest võistlustest ei kanna võistlejad relvi, küll aga on kontrollpunktides lisaks ellujäämistarkustele vajalikud ka sõjalised teadmised. Meie malevkond osales Põrgupõhjal viimati ca kümmekond aastat tagasi, tekkinud pika pausi parandasid sel aastal viis võitlejat sisekaitsekompaniist. Rajale minevad võistkonnad on neljaliikmelised, viies meeskonnaliige on esindaja, kes täidab erinevaid logistilisi ja meeskonda üld-toetavaid rolle. Kuid näiteks teisel päeval tuli ka esindajal koos oma meeskonnaga meditsiinipunktis üks ülesanne täita. Põrgupõhja retke iseloomustab alati raske ja soine maastik. Sel aastal lisandus ka sagedane vihm ja eriti aktiivne vastutegevus, mida tuli vältida. Tõelise ebaõnnena vigastas üks […]

Kui mõned alles seedisid jaanipäevašašlõkki, siis teised kasutasid pühadejärgset nädalavahetust hoopiski linnalahingut harjutades. Sedakorda oli tegevuskohaks Keila linn, kus stsenaariumi kohaselt olid Eestile vaenulikud „separatistid“ mõned võtmetähtsusega hooned hõivanud ja üritasid ülejäänud linna kontrolli alla saada.Korda looma ja seaduslikku võimu taaskehtestama saadeti Kaitseliidu üksused, mille hulgas siis ka Toompea koondrühm oli. Koondrühm tolle tõttu, et meie kõrval võitlesid ka kamraadid Akadeemilisest malevkonnast. Peamise jõu moodustas Põhjakompanii ja nö heade poolel oli ka jagu kohalikke Keila kaitseliitlasi Harju malevast.  Vaenulikku poolt etendasid mitmed üksused ja reaalsema pildi loomiseks ei oldud sugugi alati selgelt eristatavas ühtses vormis. Samas sai ka ründav pool sõbralikelt tsiviilelanikelt ja nende hulka sulandunud luurelt kasulikku infot vastase paiknemise kohta. Seega, lisaks ehedale linnaruumile oli õppuse õhkkond vägagi realistlik. […]

Et kõik ausalt ära rääkida nagu oli, peab alustama sellest, et Toompea malevkond üksusena Võidupüha paraadil seekord ei osalenud. Aga et kamraadidel teistest üksusest oli inimesi vajaka, said ka mõned meie malevkonna liikmed võimaluse Kärdlas marssida. Ehk osa ajaloolisest sündmusest, kuna senini pole Hiiumaal Võidupüha paraadi korraldatud. Ajalooline oli ka see, et Toompea pooljagu marssis rivis Kaitseliidu Meredivisjoni üksusega ehk kandis Mereväe vormi. Ühel võitlejad oli küll selle vormiga kogemust, nimelt ajateenijana Vahipataljonis, osaledes Vabariigi aastapäeva paraadil. Teiste jaoks aga uus ja ilmselt ka ainukordne võimalus „mereväelasena“ esineda. Väljasõit Tallinnast oli 22. juunil, õhtul toimus Kärdlas ca 4-tunnine paraadiproov ning öö veedeti Kärdla Gümnaasiumis. Paraad ise möödus suurepärase ilmaga ja mönusas* meeleolus. Lisaks Toompea „mereväelastele“ marssisid 23. juunil Kärdla peaväljakul […]

Vabariigi sünnipäeval olid Reaalkooli “Poisi” juures auvalves uued liikmed SKK 4. rühmast, Reaalkooli noorkotkad ja kodutütred Toompea rühmast. Kell pool üheksa hommikul saabus samba juurde tudengiorganisatsioonide rongkäik, peeti kõnesid ja laulis TTÜ meeskoor. Kell 09.30, samal ajal kui Narvaski, asetas samba juurde Kaitseliidu poolt pärja Tallinna maleva staabiülem kol-lnt Toomas Väli. Fotod: Sigrid Hartmann