Ära küsi, mida Kaitseliit saab teha sinu jaoks! Mõtle, mida sina saad teha Kaitseliidu jaoks!

Pealik Lukk rõhutas oma Toompea malevkonna 90. aastapäevale pühendatud kõnes järgmist: Me elame kiiresti muutuvas maailmas. Aeg ja ruum muudavad ka meid ja kogu Toompea malevkonda, muutuvad ülesanded, muutuvad inimesed. Kiiresti muutuvas maailmas ei tohi me aga unustada oma minevikku, sest ilma minevikuta puudub tulevik. Me ei tohi unustada, miks loodi 1918. aastal Vabadussõja kõige raskematel hetkedel Kaitseliit, miks asutati 1924. aastal, reageeringuna NSV Liidu poolt mahitatud kommunistlikule riigipöördekatsele Kaitseliidu Toompea malevkond. Mäletada ja meeles pidada tuleb ka inimesi, kes on andnud oma panuse Toompea malevkonna loomisel, taasloomisel, arendamisel, juhtimisel ja aktiivsena hoidmisel. Kaitseliit on vabatahtlik sõjaväeline organisatsioon, mis on loodud selleks, et koondada inimesi, kes armastavad oma kodumaad ja kellel on soov seda kaitsta, olgu siis relvaga või mingil […]

Toompea malevkond pidas malevkonna 90. ja Kaitseliidu 96. aastapäevale pühendatud konverentsi “Kaitseliidu roll muutunud ajas”

Esmalt, kui üldse konverentsi juurde minna, tahaksin tänada Toomas Tamlat, kes oli ära teinud uskumatult suure töö ja pannud kokku programmi ning esinejad, kelle ettekandeid sai ainult nautida. Samuti tahaks tänada Kaitseliidu Peastaapi, kes toetas materiaalselt ja loomulikult Riigikogu kantseleid, kes andis meile ruumid. Alljärgnevalt jagaksin teiega neid mõtteid, mida mina endaga konverentsilt kaasa võtsin. Ajaloolane Jaak Valge avas meile 1924. a 1. detsembri mässu ettevalmistamise tagamaad ja tegelikult läks Eestil õnneks, et Nõukogude Venemaa tippjuhtkond ei jäänud siiski uskuma Eesti kommunistide loodud illusiooni fašistlikust riigipöördest Eestis, mida kommunistid peaks ära hoidma ja need 1000 meest, kes piiri taga juba valmis olid, jäid Eestisse tungimata. Millega mäss lõppes ja kuidas on see seotud meie malevkonna sünniga, teame me juba kõik […]

Toompea malevlased osalesid esmakordselt kaitseväe maastikuvõistlusel

13-15.10.2014 toimusid 2014 aasta Kaitsejõudude meistrivõistlused maastikuvõistlusel Võrumaal Nursipalus. Kaitsejõudude meistrivõistlustel osalevad Kaitsevägi ja Kaitseliit ning nende struktuuriüksused. Maastikuvõistlus koosneb taktikalisest laskmisest, märkeorienteerumisest ja suundorienteerumisest. Taktikaline laskmine viiakse läbi järjestikku kolmes erinevas laskealas, kus igaühes on 12 märki kahe kuni saja meetri kaugusel. Kasutatakse kahte tüüpi sihtmärke: metallist erineva kujuga sihtmärgid suurusega 20X20 cm kuni 30X30 cm, mida peab laskma seni, kuni sihtmärk kukub. Lisaks lastakse papist rinnakujusid kõrgusega 75cm, millel paiknevad erinevad punktitsoonid. Märkide vahele paigutatakse märke osaliselt katvaid valget värvi rinnakujusid, mille tabamine annab vastupidise tulemuse – karistuspunktid. Võistlejal peab rajale minnes kaasas olema vähemalt 120 padrunit ja seljas killuvest  ja rakmed 10 kg lisaraskusega. Taktikaline laskmine toimub mitmesuguste tõkete tagant ja erinevatest asenditest – püsti, põlvelt, pikali voodist, augus seistes või alusele tõustes kaevikust. Lõpptulemuse saamisel läheb arvesse nii kogutud […]

Laskmisvõistlused Harju Maavanema Karikale

03.10.2014 Männikul toimununud laskmisvõistlustel Harju Maavanema Karikale  oli Toompea malevkond jälle tubli! Andres Davõdov sai püstolis individuaalselt I koha ja Toompea I võistkond (Ain Muru, Andres Davõdov, Margus Hergauk, Allan Kruus) võistkonnana 3 ala kokkuvõttes IV koha, mis on ühe koha võrra parem kui eelmisel aastal. Õnnitleme ! Osavõtjaid oli 84 ringis Spordipealik Heldur-Valdek Seeder

„Põhjakonna“ lahingud on peetud

Rohkem pilte galeriis Nagu viimasel kuuel aastal, siis toimus ka sel aastal septembri algul Põhja-Eesti malevate ühisõppus „Põhjakonn“. Sedakorda oli võitlustandriks Sirgala endine kaevandusasula Ida-Virumaal ja eesmärgiks peamiselt linnalahingu elementide harjutamine. Ründajate poolelt oli väljas Põhja Maakaitseringkonna pataljon kolme kompanii ja staabiga (kaks kompaniid Tallinna Malevast ning koondkompanii Järva ja Rapla Malevate baasil), vastastena oli end Sirgala asumis kindlustanud Viru malev, keda toetasid Tallinna maleva Nõmme malevkonna võitlusgrupp ning üksusi Alutaguse malevast (s.h Narva malevkond!) ja Tartu malevast. Kokku oli õppusel tegevuses ligi 600 kaitseliitlast. Toompea malevkond moodustas ründajate esimese kompanii tuumiku. Kogu „omade“ seltskonnale tagas aga toitlustuse meie esmakordelt komplekteeritud tagala- ja toetusrühm, kelle koosseisus andsid oma panuse väliköögis tublid Naiskodukaitse Toompea jaoskonna naised. Linnalahingu komponent oli esindatud kolme […]