Suurõppus SIIL 2018 algab napi nädala pärast. Meie üksustel on selle õppuste raames erinevad ülesanded, aga kõige suurem ja ühine on õppusele väljatulek. Tegelikult on öeldud ka seda, et SIIL-i ajal tuleb üksteisele otsa vaadata ja kui vaja, siis otsustada ka seda, kas tegelikult jõutakse panustada Kaitseliidu tegemistesse.  Milles on probleem? Eelkõige selles, et kui reaalse kriisi korral on vaja Kaitseliitu kasutada, siis on vaja väga selgelt eristada neid võitlejaid, kes on kokku harjutanud ja neid, kellel on vaid hea tahe. Kui täna on meil paberi peal päris suured numbrid liikmelisuse kohta, siis nüüdsel õppusel saame endale ka pildi sellest, kuipaljud tegelikult välja tulevad. Ja see võib halvemal juhul tähendada ka seda, et mõne inimesega tuleb sõbralikult lahku minna. Usun, […]

21. märtsil toimus järjekordne Toompea akadeemia loeng tutvustamaks taani soomuskompaniid ja nende doktriini. Kogu jutt oli tasemelt avalikul ja riigisaladusi ei räägitud. Lektoriks oli väga hea taani rühmaülem. Loengu tasemest räägib see, et küsimusi esitati ligi pool tundi ja siis lõpetati need väevõimuga. Huvitavad killud. 1)Taani jalaväe jagu on kuueliikmeline ja koosneb kahest kolmeliikmelisest tulemeeskonnast. Igas meeskonnas on üks kuulipilduja ja ühe laskuri seljas on veel mingi TT seadeldis. See tähendab, et jaos on kaks kuulipildujat ja kaks eraldi tankitõrje relva. 2) Nende taktika põhiskeem kasutab “salooni ukse avamise” mudelit, mis kasutab alati kolme manööverdavat elementi. See tähendab, et kõigepealt kindlustatakse ära kaks tiiba, kes avavad ukse, et keskelt teostatakse rünnak. Kui meie oleme rohkem harjunud kombinatsiooniga, kus vastane fikseeritakse […]

Kodutütar Rahel Mägi heiskas riigilipu Pika Hermanni torni, aga see sündmus andis ka Kaido Mägile, Kaitseliidu Toompea malevkonnast, põhjuse sama teekond jalge alla võtta. EV100 puhul heiskasid kodutütred ja noorkotkad veebruari kuus igal hommikul riigilipu Pika Hermanni torni. Toompea malevkonna Kodutütarde rühma aktiivseim liige Rahel Mägi sai selle au osaliseks 26. veebruaril. Rahel Mägi sai võimaluse võtta kaasa kaks inimest, kelleks  ta valis oma kodutütrest sõbranna Carmeni ning isa Kaido Mägi, kes on Toompea malevkonna tagalapealik. Rahel Mägi (13) rääkis, et hakkas kodutütreks kolm aastat tagasi, kui ta isa sellest organisatsioonist ja seal tehtavast talle põhjalikumalt rääkis. Oma toonast otsust pole ta kordagi kahetsenud.   „Mulle väga meeldivad Kodutütarde iganädalased koondused ja suvised laagrid. Kavatsen kodutütrena aktiivselt tegutsed kuni 18-aastaseks […]

28.02-03.03.2018 toimus Prahas järjekordne CIOR YRO seminar, mille sihtgrupiks on traditsiooniliselt noored reservohvitserid NATO liikmesriikidest. EROK on juba pikemat aega suutnud hoolimata vahendite piiratusest ka Eesti lipuvärve YRO projektis rahvusvahelises pildis hoida. Selles formaadis CIOR seminari fookuses on NATO ja partnerriikide noorema põlvkonna reservjuhtide koostööharjutus kultuuriliste erinevuste tingimustes ning rahvusvahelise juhtimispraktika tutvustamine. Osalejaid oli sellel aastal Prahas 8 riigist (Prantsusmaa, Ühendkuningriigid, USA, Eesti, Austria, Saksamaa, Šveits, Soome jt) ja EROK liikmeskonda esindasid aspirandi taustaga reservjuhid Kaitseliidu Toompea malevkonna ridadest – lpn Alan Uustal-Hok ja v-srs Peeter Ilison. Eestlaste panusest reservide ettevalmistamisel ning juhtide väljaõppe tasemest peeti väga lugu ning meie võitlejad tulid tagasi koos uute kontaktidega Ühendkuningriikidest, USA-st, Austriast jt. NATO liitlasriikidest. Seminari põhieesmark oli integratsiooni loomise toetamine NATO ja […]

  veebruaril külastas Toompea malevkonna 10 liikmeline delegatsioon Soome mereväe baasi Porkkalas. Tegemist oli vastuvisiidiga Soome reservväelaste kutsel, kes eelmise aasta suvel külastasid meie maleva baasi Plangu tänaval ja tutvusid meie „rohelise“ kompanii tegemistega ning Toompea malevkonnaga laiemalt. Porkkala mereväebaas on üsna huvitava ajalooga. Peale Jätkusõja lõppu nõudis Nõukogude Venemaa endale rahulepingu raames  ka Porkkala poolsaarel asuva mereväebaasi. Sõlmiti rendileping, mille raames viibis poolsaarel tipphetkel umbes 30 000 Nõukogude sõjaväelast ja lisaks veel kuni 10 000 tsivilisti. Pärast Genfi kõnelusi 1955 aastal, kus osalesid NSVL, USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia, nõustus NSVL tagastama Soomele Porkkala baasi. Juhtus see eelkõige lääneriikide survel, kuid samas oli Porkkala baas ka oma strateegilist tähtsust rakettrelvastuse kiire arengu tõttu  kaotamas. Vastutasuks nõustus Soome pikendama Nõukogude Liiduga sõpruse, koostöö […]