Ühel oktoobrikuu ilusal hommikul sammusid Tallinna Lastehaigla uksest sisse tuletõrjuja, kaitseliitlased ja loomaarst. Sel jahedal hommikupoolikul oli Tallinna Lastehaiglas uudistamist palju. Ühtäkki astusid mängutoa uksest sisse kaks noorhärrat. Mõlemad riietatud nagu tõelised sõjaväelased. Hetke pärast selguski, et tegemist on kahe kaitseliitlasega. Oh seda põnevust! Endaga olid nad kaasa võtnud suured kotid, mis täis igasuguseid erinevaid vidinaid- kiivrid, kotid, binoklid jms. Mehed tuvustasid end ning said lastega sõpradeks. Selgitasid lastele, millega nad tegelevad ja näitasid kaasa võetud asju. Üks vahva poiss sai lausa sõjamaalingud näo peale! Kingituseks olid mehed toonud lastele Eesti teemalised meened- lipud, helkurid, käepaelad, õhupallid. Viimaseks olid kaitseliitlased lastele mõelnud ka vinge mängu, mille jaoks jagasime lapsed kahte tiimi:  tüdrukud ja poisid. Seejärel said nad oma mälu proovile […]

Toompea malevkond karikavõitja laskmises 2016.a, on selgunud Pea samal ajal kui valijamehed hakkasid kogunema Estonia kontserdisaali valima Eestile uut presidenti, kogunes pea 30 Toompea malevkonna liiget Männiku lasketiiru, et selgitada välja laskur, kes on kõige universaalsem nii püstoli, automaadi, kui ka kiirlaskmise harjutuses. Relvurpealikuna saan öelda, et kindlasti oodanuks ma suuremat osalusnumbrit kuna laskmine ei ole jalgratta sõit, mis ei saa ununeda. Kaitseliitlastena on üks meie kohustuslik oskus käsitleda ohutult meile usaldatud relvi ja oskus, nendest täpselt ja kiiresti lasta. Neid oskusi saab omandada ainult läbi pideva harjutamise, milliseks võimaluseks ka malevkonna karikavõistlus suurepäraselt sobib. Tahaksin veelkord julgustada ettevaatavalt järgmise aasta suhtes neid, kes ei osale põhjusel, et ei pea oma laskeoskust küllalt heaks. Minnes Tartu maratoni starti ei võistle […]

Toompea esimesed lahinglaskmised. Autor: ltn K.Mägi Jah, nii kummaline kui see ka ei tundu, olid need meie kompaniil alles esimesed tõsised lahinglaskmised. Põhjuseid on erinevaid, aga põhiline siiski see, et alles nüüd anname me tõelise kompanii mõõdu välja nii isikkoosseisu, kui relvastuse poolest. Granaadiheiturid said oma verivärsketest Carl-Gustavitest teha esimesed paugud, ning kuulipildurid said endale kohaseid sihtmärke lasta esimest korda peale erialakoolitust. Juhtkond õppis samuti palju, kas või seda, et kui koolitaja planeerib oma koolituseks 45 min., siis võime sinna julgesti pool tundi otsa panna. Esialgne ajakava läks mitu korda pea peale ja seda meist mitteolenevatel põhjustel. Kompanii lahinglaskmised ei saa olla teise kompaniiga kahasse, nädalavahetusel sai „vanem vend“ lasta terve päeva ja pool ööd otsa, aga „noorem vend“ pidi […]

Kuidas reamees Selirand lahingus käis Minu jaoks hakkab õppus alati juba varem. Kõik veel komplekteerimata asjad tuleb kotti pakkida ja ikka avastad, et eelmisel õppusel vandusid endale, et teed enne järgmist kõik asjad korda, kuid hoolimata kõigest päris valmis endaga kunagi ei jõua. Kui oma koti ja vestiga uksest välja jõuan, tunnen, et õppus on alanud, sest selg on juba märg. Plangus on rutiin paigas ja tegelikult ei saa isegi aru, kuidas see aeg ära sulab ja jälle 30 min hiljem välja sõidame. Ilmselt tuleb kiiremini joosta ja veelgi paremini ülesandeid jagada. Kolonnis alale sõit on minu jaoks sisseelamise aeg, sest tihti tõmbad veel viimased tsiviili asjad kokku alles teel Planku ja päriselt KLi asjadesse elad sisse alles auto kastis. […]

Punased, kollased ja rohelised… …ehk muljed medevacilt. Käesoleva aasta Põhjakonn toimus tavapäraselt septembri esimesel nädalavahetusel, kui loodus on juba natuke kollakas ja punane, kuid endiselt veel pigem roheline. Natuke kollast ja veidi punast ja ülekaalukalt rohelist tuletab kindlasti ühele teadlikule kaitseliitlasele meelde meditsiini värvid. Ja mis värvid (sõja)meditsiinis ikka on, kui vaid lahinghaavatute märgistused. Tänavusel Põhjakonnal kostus neid värve side kaudu ikka väga vähe, rääkimata kompetentsematest tähistustest nagu T1, T2, T3, T4. Side ühenduse puudumine on küll alati üsna suur murekoht olnud, aga see ei takista traditsioonilist õppuse tegevust, mille juurde peaks kuuluma ka paratamatult lahinghaavatute tekkimine ja nendega tegelemine. See nn värvide mäng ei ole oluline ainult meedikute jaoks, et need oma aega sisustaksid ja tõelisi võitlejaid sõja pidamisel […]