III koormusmatkal „Jõuluks koju“ 20-21.12.2014 osalejatel tuli läbida kokku 56 kilomeetrit RMK matkateel Kellissaare – Hüpassaare lõigul varustuse ja seljakotiga GPS ja kaardi abil maastikul orienteerudes. Hüpassaare lõkkeplatsil püstitati jao köetavad telgid. Peale õhtusööki külastati mõnesaja meetri kaugusel Kuresoo raba serval asuvat Mart Saare majamuuseumi, kus selle juhataja mängis kuulajatele orelil ja klaveril Mart Saare muusikat ning peale lühikest vestlust hakkas salvestuselt kõlama Mart Saare „Põhjavaim“. Muuseum osutus huvitavaks ja elavaks paigaks, kuhu soovitan võimalusel sisse astuda. Peale muuseumist lahkumist pakkus hilisõhtune üliselge tähistaevas lõkke ääres istujatele võimalust rääkida atmosfääri puhtusest ja teispool muuseumi Kuresoo raba põhjaservas elavast 7-pealisest hundikarjast. Täpselt kell 7 hommikul kõlas laagriülema vanemseersant Andres Sillaotsa käsklus „Äratus“ ja algas tagasitee. Tuli lumesadu ja hiljem taevas selgines, […]

Toompea malevkonna aasta kaitseliitlaseks valiti Kaido Tropp ja Toompea jaoskonna liige Marje-Anne Hendrikson valiti Tallinna ringkonna aasta naiskodukaitsjaks. Toompea malevkond algatas traditsiooni, millega tahetakse välja tuua aasta jooksul enim silma paistnud malevkonnaliige. Kaido Tropp ütles oma malevkonna kaaslaste kõrget tunnustust vastu võttes: “See ei ole mitte ainult tunnustus mulle, vaid tunnustus kõigile teile, seepärast, et mina panustan malevkonna tegevusse kuna siin saan ma koos olla inimestega, kes jagavad samu väärtusi mis mina. Olles näinud Toompea malevkonda nii kaevikust kui parketi pealt ja saan öelda, et iga malevkonna liige saab anda oma panuse, kes ei saa tulla kaevikusse saab tulla instruktoriks, kohtunikuks või koolitajaks ja ka parketi pealt saab anda oma panuse, et Kaitseliit püsiks ja püsiks rahva vaba tahe. Elagu […]

Pealik Lukk rõhutas oma Toompea malevkonna 90. aastapäevale pühendatud kõnes järgmist: Me elame kiiresti muutuvas maailmas. Aeg ja ruum muudavad ka meid ja kogu Toompea malevkonda, muutuvad ülesanded, muutuvad inimesed. Kiiresti muutuvas maailmas ei tohi me aga unustada oma minevikku, sest ilma minevikuta puudub tulevik. Me ei tohi unustada, miks loodi 1918. aastal Vabadussõja kõige raskematel hetkedel Kaitseliit, miks asutati 1924. aastal, reageeringuna NSV Liidu poolt mahitatud kommunistlikule riigipöördekatsele Kaitseliidu Toompea malevkond. Mäletada ja meeles pidada tuleb ka inimesi, kes on andnud oma panuse Toompea malevkonna loomisel, taasloomisel, arendamisel, juhtimisel ja aktiivsena hoidmisel. Kaitseliit on vabatahtlik sõjaväeline organisatsioon, mis on loodud selleks, et koondada inimesi, kes armastavad oma kodumaad ja kellel on soov seda kaitsta, olgu siis relvaga või mingil […]

Esmalt, kui üldse konverentsi juurde minna, tahaksin tänada Toomas Tamlat, kes oli ära teinud uskumatult suure töö ja pannud kokku programmi ning esinejad, kelle ettekandeid sai ainult nautida. Samuti tahaks tänada Kaitseliidu Peastaapi, kes toetas materiaalselt ja loomulikult Riigikogu kantseleid, kes andis meile ruumid. Alljärgnevalt jagaksin teiega neid mõtteid, mida mina endaga konverentsilt kaasa võtsin. Ajaloolane Jaak Valge avas meile 1924. a 1. detsembri mässu ettevalmistamise tagamaad ja tegelikult läks Eestil õnneks, et Nõukogude Venemaa tippjuhtkond ei jäänud siiski uskuma Eesti kommunistide loodud illusiooni fašistlikust riigipöördest Eestis, mida kommunistid peaks ära hoidma ja need 1000 meest, kes piiri taga juba valmis olid, jäid Eestisse tungimata. Millega mäss lõppes ja kuidas on see seotud meie malevkonna sünniga, teame me juba kõik […]

13-15.10.2014 toimusid 2014 aasta Kaitsejõudude meistrivõistlused maastikuvõistlusel Võrumaal Nursipalus. Kaitsejõudude meistrivõistlustel osalevad Kaitsevägi ja Kaitseliit ning nende struktuuriüksused. Maastikuvõistlus koosneb taktikalisest laskmisest, märkeorienteerumisest ja suundorienteerumisest. Taktikaline laskmine viiakse läbi järjestikku kolmes erinevas laskealas, kus igaühes on 12 märki kahe kuni saja meetri kaugusel. Kasutatakse kahte tüüpi sihtmärke: metallist erineva kujuga sihtmärgid suurusega 20X20 cm kuni 30X30 cm, mida peab laskma seni, kuni sihtmärk kukub. Lisaks lastakse papist rinnakujusid kõrgusega 75cm, millel paiknevad erinevad punktitsoonid. Märkide vahele paigutatakse märke osaliselt katvaid valget värvi rinnakujusid, mille tabamine annab vastupidise tulemuse – karistuspunktid. Võistlejal peab rajale minnes kaasas olema vähemalt 120 padrunit ja seljas killuvest  ja rakmed 10 kg lisaraskusega. Taktikaline laskmine toimub mitmesuguste tõkete tagant ja erinevatest asenditest – püsti, põlvelt, pikali voodist, augus seistes või alusele tõustes kaevikust. Lõpptulemuse saamisel läheb arvesse nii kogutud […]