President Alar Karis annetab Eesti Vabariigi aastapäeva eel Kotkaristi V klassi teenetemärgi Toompea malevkonna kaitseliitlasele nooremleitnant Peeter Ilisonile. “Toompea malevkonnas on inimesed, kelle abita ma ei teeks neid asju, mida teen. Aitäh teile, see on meile! Eesti eest!” Liitusin Kaitseliiduga 2006. aasta detsembris, see on veidi üle 16 aasta tagasi ehk see organisatsioon on olnud mu elu osa üle poole minu elust. 2007 alustasin vanas muldpõrandaga puitmajas oma sõdurioskuste kursust. 2022. aastal, täpselt samas kohas, olin kursuseülem viiekümnele äsja liitunud kaitseliitlasele kaasaegses õppeklassis. Ajast, mil uutele liitujatele jagati Rootsi vorme ja rakmeid ning õppustel käidi tsiviilautodega, aega kus uued liitujad saavad endale digivormi ja vajaliku baasvarustuse ning allüksustel on oma masinapark. Kõik ei ole nii lilleline, kõike ei ole piisavalt, […]

President Alar Karis annetab Eesti Vabariigi aastapäeva eel Valgetähe IV klassi teenetemärgi Toompea malevkonna kaitseliitlasele ja katiseministeeriumi poliitika planeerimise osakonnajuhatajale Kristjan Mäele. “Kriisideks tuleb ja on aega valmistuda juba headel aegadel, aga halbadel aegadel on kriitiline teha õigeid otsuseid.” Kristjan Mäe

Sauna saatus Kohapeale jõudes selgus, et saun on tõesti leidnud väga hea vastuvõtu. Mitut puhku tuldi sel teemal eraldi tänama. Muidugi on reaalses kasutuses ka omad eripärad. Kordame üle, et esialgne plaan nägi ette, et päeval suudab saun tehniliselt läbi lasta umbes 60 meest. Saunal on sõltumatu vee ja elektrivarustus eraldi toetusmasinaga. Põhimõtteliselt on sauna ees võimalik püsti panna soojapuhuriga puhkeala telk, et rahulikult riideid vahetada. Dušš versus leiliruum Kuna pataljonis on välisvõitlejaid, siis need ei osanud leilist alati lugu pidada ja nii juhtus, et mõni mees soovis 10 minutit järjest tulise veega dušši alla olla. See aga oli probleem, sest toetusmasinas kuumutati dušši jaoks boileriga vett, aga mitte sellistes kogustes. Juhtmed, voolikud. Me olime teadlikult kaasa pannud pikemad juhtmed […]

Selgusid Kaitseliidu aasta parimad Laupäeval, 28.jaanuaril kogunesid Tartu vSpa konverentsikeskusse Kaitseliidu ja tema naiste-ning noorteorganisatsioonide eelmisel aastal enim väljapaistnud liikmed. Pidulikul tunnustusgalal osales ligi 90 kaitseliitlast, naiskodukaitsjat, noorkotkast, kodutütart ning noortejuhti kõikjalt Eestist. Aasta parimaks kaitseliitlaseks valiti Alfred Hallika Toompea malevkonnast . Ta on Kaitseliidu liige alates 2008, malevkonna lahingkompanii võitleja alates 2015, olles tõusnud seal rühmavanemaks ja oma rühma vaieldamatuks autoriteediks. Alates 2020. aastast on ta maakaitsekompaniis veebli ametikohal. Aastatel 2021 ja 2022 oli ta oma malevkonna sõdurioskuste kursuse vanem ja ühtlasi taktika instruktor. Aastatel 2021, 2022 ja edaspidi ka 2023 on osalenud ja osaleb ta Kaitseliidu kooli nooremallohvitseride kursuse koosseisulise instruktorina. Lisaks sellele on ta osalenud aktiivselt lahingkompanii erinevatel väljaõppe üritustel instruktorina. Kompaniis on ta teistele allohvitseridele selge […]

Tähelepanekud Ukrainast kapten Ilmar Raagilt UKRAINA MEMO JAN23 2/2 Kuid nüüd mõned taktikalised tähelepanekud kogu HARKIVI, LUGANSKI ja DONETSKI rinde ulatusest. Kõigepealt üldine järeldus osutab vahele, mis tekib täppismoona ja rumala moona kasutamisele. Rumala moona puhul on hajutatus juba eos väga hea kaitsemeede. Täppismoona puhul tuleb alustada sellest, et ei tohi Mordori silma alla sattuda. MIS TÄHENDUS ON LENNUVÄEL? Aeg ajalt annavad ka ukraina ründelennukid CAS-i ehk lähiõhu toetust. Psühholoogiliselt on võimas, kui SU-24 üle lendab, kuid sõdurid on kokkuvõttes skeptilised juhitamatute pommide/rakettide täpsuse osas. Nägin ka ise ühte droonivideo, kus lennukile olid antud täpsed sihtmärgi koordinaadid, aga laadung tuli alla julgelt 300-400 meetrit eemal. Teiste sõnadega ei kardeta lennukeid väga ja pigem leitakse, et näiteks helikopter K-52 on tunduvalt […]