Toompea matk 2020 “Priius kallis anne!”

Kõik, kes on pikast istumisest vaevatud, sel nädalavahetusel 15-17 MAI 2020 toimub Toompea matk 2020 “Priius kallis anne!” Tulla võivad nii Toompea kaitseliitlased või ka teie muud sõbrad-pereliikmed, kes matkamist ei pelga. Matkajad ei tohi liikuda suuremates gruppides kui 10 inimest. ILMVahelduv pilvisus. Võimalikud vihmahood. Päeval 8-10 kraadi. Öösel 0 kraadi. Matk algab reedel 15MAI20 kell 1500 Toompea 8. Sealt saab esimeste kontrollpunktide koordinaadid. Matkaradu on lõpuks 3. Esimesed kaks väljuvad Tallinnast, kolmas Keilast. Rajad on tehtud arvestusega, et esimesel päeval kõnnitakse umbes 4-5 tundi ja teisel päeval 3-5 tundi. Hullud sportlased on suutelised need ka ühe hingetõmbega läbima, aga see ei ole eesmärk. Matkarada “Karm nagu Otto Tief” on tõsistele luurajatele ja neile, kes mäletavad oma SBK lõpurännakut õndsa […]

Valmistume tegevuseks eriolukorra raames.

Täna, pühapäeval, 15. märtsil, oli esimene päev, mil Kaitseliidu Tallinna malev läks päriselt Eesti eest välja praeguse eriolukorra raames. Need ei ole suurustavad sõnad, sest koroonaviirus on vaenlane, kellega meelsasti paljud eesliinile ei lähe. Kuna homme esmaspäeval peavad välja minema Toompea malevkonna vabatahtlikud, siis käis Toompea staap täna vaatamas olukorda. Esimene asi oli klassikaline. Loomulikult kõik plaanid kohapeal veidi muutusid ja varem valmismõeldud detailid ei pidanud enam vett. Varem räägitud ülesanded olid veidi muutunud, sest ka olukord muutus pidevalt. Samas oli selge, et juba järgmistel päevadel võivad ülesanded taas uued olla, kuna valitsus oli otsustanud 17. märtsist piirid sulgeda välismaalastele. Üks meeskond abistas politseinike A terminali juures väljas. See nägi välja nagu operatsioon “Kõik puhuvad”, kus autojuhid peatusid reas ja […]

Toompea malevkonna embleem on moodsam.

Iga Toompea malevkonna liige võib kanda seda embleemi oma uhkuse märgiks. 30. jaanuaril 2020 toimunud Toompea malevkonna üldkoosolekul jaotati uuenenud vormiga käiseembleemi. Sellel embleemil on ka oma lugu. Meie malevkonnas on reaalselt täna üks kompanii, mille koosseisus olemine näitab suurt pühendumist, sest aastas tuleb osaleda vähemalt 5 õppusel. Vana nimega kutsuti seda roheliseks kompaniiks, täna on see kompanii Põhja Maakaitseringkonna lahinggrupi koosseisus ja läheb sinna, kus on kõige pingsam olukord. Kui vaja, siis läheb see kompanii ka Tallinnast välja. Teisalt on meie malevkonnas palju liikmeid, kelle elu, elukutse jne ei luba neil pidevalt sama koormusega panustada, aga kelle kaitsetahe ei ole sellest hoolimata alaväärtuslikum. Tegelikult on ideaalses korralduses igal liikmel oma võimetekohane ülesanne, tänu millele püsib suur pilt koos. Ajalooliselt […]

UKRAINA 2014 – II osa

Ukraina 2014 sündmuste analüüsi II osa keskendub peamiselt Ilovaiski kaotuse mõistmisele. POLIITILINE ARENG. Ehkki juba mais 2014 toimusid esimesed tõsisemad lahingud Slovjanskis ja Kramatorskis, siis alles pärast kokkupõrget Donetski lennujaama juures, oli jõutud punkti, kus edaspidine oli juba pigem konventsionaalne sõda tankide ja suurtükkidega. Poliitiliselt oli veelahkmeks Ukraina uue presidendi Petro Porošenko valimised 25. mail 2014, mis pidi legitimeerima Maidani pöörde. Loogika oli siin väga selge – ükskõik, milline ei oleks olnud hinnang Janukovitši lahkumisele, kui järgnevad valimised on ausalt korraldatud, siis peegeldab ka järgmine president demokraatlikult ukrainlaste tahet. Kummatigi oli nende valimiste tunnuseks see, et okupeeritud territooriumitel ei saanud kodanikud osaleda ja seega kehastas Porošenko täiuslikult nüüd juba palju ukrainameelsema osa Ukraina meeleolu. Juuni alguses 2014 tuli Normandias kokku […]

Ilovaiski lahing: Mitmekihiline tõde Vene-Ukraina sõjast. I osa

2014. aastal alanud sõda Ukrainas on väga keeruline episood ajaloos, mida on keeruline jutustada, sest erinevaid tõdesid on seal palju. Kui ei miski muu, siis ainuüksi Ukraina juhtkonna otsus toimuvat mitte nimetada sõjaks, vaid terrorivastaseks operatsiooniks või, näitab olukorra mitmetähenduslikkust. Järgneva kirjatöö eesmärgiks ei ole anda eelistust kodusõja, proxisõja või Vene-Ukraina sõja diskursusele. Minu eesmärgiks on mõista esimest Ukrainale pöördelist lahingut Ilovaiski all. See viis Minski esimese leppeni ja sisuliselt separatistlike riikide de facto tunnistamiseni.   Lisaks avalikele allikatele, kasutan ka lugusid, mida mulle rääkisid kohalikud ajakirjanikud 2019. aastal Ida-Ukrainas toimunud meediakoolituste käigus. Mul puudus tihti võimalus nende juttusid kontrollida, aga samas on need lood väärtuslikud kasvõi nn „folkloorse“ mälus seisukohast, sest sealt kooruvad hoiakud määravad ka inimeste käitumist. Lõpuks […]