Toompea malevkonna pealik kapten Ilmar Raag andis 19. septembril õppuse RÜNOL lõputseremoonial Toompea malevkonna juhtimise üle Toompea malevkonna uuele pealikule leitnant Mihkel Tikkile.
Toompea malevkonna juhtimine oli auasi. Tegemist on ju unikaalse malevkonnaga, mis peab alati arvestama, et päris kriisi puhul ei lähe me lihtsalt Eestit kaitsma, vaid meie kaitseme Eesti tähtsaimaid sümboleid. Mihkel Tikk on Toompea malevkonnas olnud üle 20 aasta. Seepärast tunneb ta ühtemoodi hästi nii traditsioone, kui ka uuemaid arenguid. Kui küsida, miks ma julgesin soovitada Mihkel Tikki uueks pealikuks, siis argumente on kaks: 1) Mihkel tunneb hästi Kaitseväge. Ta on organiseerinud meie õppustele õhuväe kopteri, toonud Eestisse soomlasi ühisteks õppusteks, suhelnud vabalt liitlastega eFP-st jne. 2) Mihkel teab, et Kaitseliidus on võimalik teha asju veidi teistmoodi kui Kaitseväes. Tegelikult ongi Kaitseliit see koht, kus toimub innovatsioon. Kõige lõpuks on Mihkel ohvitserile kohaselt kindla sõnaga mees. Ma olen kindel, et Toompea on saanud endale väärika pealiku.
Kapten Ilmar Raag
Lisaks sõjaajaüksuste toetamisele arendas kpt Raag oma pealikuks olemise ajal edasi ka riigikaitse valdkondi, mille arendamine ongi eelkõige võimalik Kaitseliidus. Näidetena võib siin tuua tsiviilsektori toetamist ja kriisijuhtimist, mis oli väga vajalik COVID-19 pandeemia alguse ajal, kevadel 2020 ja ka laskespordi jõulist arendamist, mis lõppkokkuvõttes on ühe sõduri üks olulisemaid oskuseid. Kpt Raag andis üle hästi toimiva Toompea malevkonna!
Vahetult enne Võidupüha sel aastal laekus Toompea kaitseliitlastele Lions Club-i kaudu rahaline toetus korporatsioon Vironialt, et varustada Toompea malevkonda öövaatlusseadmetega.
Pilt on illustratiivne. See lihtsalt osutab, mida on jalaväel võimalik teha öövaatlusseadmetega.
2019. aastal rajasid kaitseliitlased Kanadas Ülo Isberg ja Toomas Eichenbaum Torontos Toompea Malevkonna Abistamisfondi. Nende püüdlused leidsid sooja vastuvõttu ka korporatsioon Vironia Toronto koondises, kes algatas 2020. aastal eraldi kampaania rahakogumiseks. Lisaks Vironia Toronto liikmete annetustele liitusid selle kampaaniaga ka teised Põhja-Ameerika ja Eesti viroonlased.
Kaitseliidu Toompea malevkond leppis Korp! Vironiaga kokku, et toetust ei kasutata relvade ostuks. Relvad annab Kaitseliidule Eesti riik. Selle asemel tehakse panus öövaatlusseadmete soetamisse koostöös Lions Club Tallinna Vanalinnaga. Just taolised lisaseadmed võivad pakkuda sellist konkurentsieelist, mis parandab võitlejate reageerimise kiirust ja olukorrateadlikkust kaasaegsel lahinguväljal.
„Kaitseliit on Eesti üks salarelvadest,“ ütles Toompea malevkonna pealik, reservkapten Ilmar Raag. „Sõjalises konfliktis oleme me vastasele etteaimamatu asümmeetriline jõud, mis võib asuda iga nurga taga. Isegi kui vastane võiks vallutada mingi osa Eestist, ei saaks ta võitu nautida, sest iga kodanik võib samal ajal olla ka Kaitseliidu võitleja. Meie tugevuseks on ka Kaitseliidu osaline detsentraliseeritus. Just seepärast on meile tähtsad kõik meie partnerid, kellega me jagame samu väärtusi. Korporatsioon Vironia on kahtlemata üks nendest.”
Antud annetuse puhul tuleb selgituseks rääkida ka LC Tallinn Vanalinna rollist. Nad on juba aastaid olnud Toompea malevkonna partneriks, kelle vahendusel on saadud (mittetapvat) varustust. Kaitseliit toimib omamoodi kahesüsteemse organisatsioonina, mida ühendab eesti seaduste raamistik. Kui sõjalises juhtimises ja strateegiliste ülesannete seadmisel alluvad kõik Kaitseliidu malevkonnad Eesti riigile ja otsesemalt Kaitseväele, siis rahuajal elavad malevkonnad ka eraldiseisvate kodanikuühiskonna organisatsiooniga. See tähendab näiteks, et kaitseliitlaste liikmemaksudest moodustub malevkonna eelarve ja lisaks on malevkondadel oma demokraatlikult valitav juhatus. Just see kodanikuühiskonna faktor lubab malevkonnal teha horisontaalset koostööd teiste eesti organisatsioonide ja firmadega, kes on valmis toetama Kaitseliidu eesmärke. Kõiki rahadega tehinguid peab aga eraldi kontrollima revisjonikomisjon. On loogiline ja arusaadav, miks mitmed Kaitseväe üksused on paremini varustatud, kui Toompea malevkond. Just siin astubki mängu Kaitseliidu võime ka ise ennast teatud valdkondades varustada, sest Korp! Vironia ja LC Tallinna Vanalinn sisuliselt kingivad Toompea malevkonnale mõned öövaatlusseadmed, mille spetsifikatsioonid on ühiselt kinnitatud. Kõigi kolme lugupeetud organisatsiooni järelevalveorganid aga vaatavad, et Korp! Vironi kogutud raha oleks võimalikult efektiivselt ja otstarbekohaselt kasutatud.
Korp! Vironia Toronto koondise seeniori Markus Eichenbaumi sõnul tunnevad Kanada eestlased, kui erilised on nende suhted Eestiga. „Väliseestlastena oleme teadlikud ka sellest, kuidas Eestimaa vabadus vajab pidevat valvsust vaenlaste vastu, kes võivad üritada Balti riike õõnestada. Me loodame, et viroonlaste poolt kogutud annetus on toeks Kaitseliidu pühendunud rollile Eestimaa vabaduse kaitsmisel,” ütles Eichebaum.
Korp! Vironia on eestlaste vanim üliõpilaskorporatsioon, mis asutati Riias 1900. aastal. Vironia Toronto koondis loodi 1950. aastal.
Pildil on reservväelastest kohtunikud Kevadtormil21. Kõik ei kuulu Toompea malevkonda.
Toompea malevkonnast osales sel aastal 5 meest Kaitseväe suurõppusel Kevadtorm21. Me kõik olime kohtunikeks liitlaste eFP juures. See oli ennekõike väga hea õpikogemus, sest me nägime väga ligidalt ühteaegu nii briti kui prantsuse soomuskompaniide tööd ja samas ka seda, kuidas peamiselt ajateenijatest kergejalaväe üksused nendega võitlesid.
Mis on eFP?
eFP (enhanced Forward Presence) on üles ehitatud taktikalise grupi põhimõttel, mis tähendab, et see pataljoni mõõtu üksus sisaldab erineva funktsiooniga elemente jalaväest, pioneeride ja suurtüki tuletoetuseni. Lisaks liikusid liitlastega kaasa ka õhutoetuse tulejuhid. Sarnaselt on üles ehitatud ka Vene Föderatsiooni taktikalised grupid. Vene doktriin näeb ette võimalust, et moodustatakse ka kompanii tasemel eraldi taktikaline grupp, ning selle tee olid valinud ka prantslased, kes kutsusid oma „kompaniid“ – „relvaliikide vaheliseks taktikaliseks alagrupiks“ (SGTIA).
Meie liitlaste vastu sõdisid ajateenijad peamiselt Kuperjanovi ja Kalevi pataljonidest. Me nägime häid ja halbu sooritusi. Mõttekohti tekitas eelkõige need olukorrad, kui ajateenijad said ilmselgete juhtimisvigade tõttu „surma“.
Kuidas käib lahingute hindamine?
Kuidas neil õppustel üldse käib lahingute hindamine? See koosneb kahest osast. Ühest küljest on kohtunikel matemaatiliste mudelitega tabelid, mis ütlevad lahingute tõenäolise tulemuse. Näiteks kui mingi üksus ründab kolm korda väiksemat ja sarnase tulejõuga üksust, mis on aga ettevalmistatud kaitsepositsioonidel, siis võib lahingkaotuste mõttes olukord viiki jääda. Kaitsjal on alati tõenäoline eelis. Teisest küljest aga hinnatakse manöövrit ja terve mõistusega käitumist. Näiteks, kui terve jagu ründab ühteainsat kuulipildurit üle lageda välja otserünnakuga, siis ei aita seda jagu isegi kümnekordne ülekaal.
Kevadtorm21 tõestas taas kahte juba palju korratud tõsiasja. Esiteks, Eesti maastik võib meid aidata, kui me suudame seda ära kasutada ja teiseks, soomusväe manööver ja tulejõud on uskumatult kiire ja võimas. Kõige halvem, mida eesti kergejalaväe rühmaülem võib teha, on paigutada ennast kuhugi metsaservale ühes liinis positsioonidele ilma tõhusa tankitõrje relvata. Me nägime, kuidas tankid (Leclerc’id ja Challenger-2-d) ja jalaväe lahingmasinad (Warriorid, VBCI) võisid igal lagendikul võtta lahingukorda, nii et korraga sai tulistada mitu masinat, ning oma soojuskaameratega nägid nad meie jalaväelasi ka 2-3 km kaugusel võpsis liikumas. Väga kurvalt läks ühel jalaväe jaol, kes lootis tanki varitseda nii, et nad ronisid teeäärsesse metsavõssa paari meetri kaugusele võsa piirist. VIGA. Tanki soojuskaamera suudab näha 5-6 meetrit ka võsa sisse. Selle jao pihta avati kõigist pardarelvadest tuli ja kuna jaol endal oli vaid üks Carl Gustav, siis otse eest või isegi küljelt ei tee see tanki vastu tõenäoliselt mitte midagi. See jagu tuli maha kanda.
Ehk esimene tarkusetera üle kordamiseks. Varjuda, varjuda, varjuda!
Prantslaste jalaväe lahingmasin VBCI
Miks ei tohi teha staatilist kaitset?
Ühes teises kohas oli terve rühm metsa sees kaevanud endale maa sisse ilusad individuaalsed laskepesad. Kõik risti metsateega, kust vastane pidi tulema. Vastane tuligi. Kuna prantslaste lahingmasinal asuvad relvad ja sensorid maast umbes 2-3 meetri kõrgusel, siis nähti sealt väga kiiresti eestlaste positsioonid. Prantsuse jalavägi jalastus ja hakkas väga kiiresti ahelikku võttes eesti positsioone ründama. Klassikalise matemaatika kohaselt läks prantsuse jaol halvasti, sest teda suutis korraga mõjutada vähemalt kaks eesti jagu headelt positsioonidelt, aga mängu tuli soomusväe manööver. Esimese lahingmasina järel jalastusid veel teine ja kolmas prantsuse jagu, mille järel kolm lahingumasinat võtsid otsekui tihedasse rongi ja sõitsid hooga eesti positsioonide küljele, ise samal ajal kõigist torudest tulistades. See oli HORROR. Kolm eesti Carl Gustavit olid nii paigutatud, et nad ei suutnud korraga ja koordineeritult mõjutada kõiki lahingmasinaid. Lisaks tuleb arvestada, et kui neis masinates jälgitakse korraga mitut ohusuunda ja kui masina ülem näeb 90 kraadi peasuunast eemalt järsku eesti TT paari välja hüppamas, on tal olemas nupp, et sihtmärk lukustada ja suunata pearelv automaatselt uuele ohule. Tank suudab niimoodi suvalisse suunda tulistada 6 sekundiga, lahingmasinad veelgi kiiremini. Antud lahing tähendas lõpuks seda, et kolm 25 mm automaatkahurit ja 7,62 mm kuulipildujat tulistasid kolm meetri kõrguselt eesti madalatesse laskepositsioonidesse külje pealt sisse. Sellel rühmal ei olnud mingit lootust.
Siit tuleb teine õppetund – jalaväe rühmale ei tohi anda ülesannet soomustatud vastast blokeerida ühel kindlal positsioonil, kui sel rühmal ei ole tõelist TT võimekust. (Javelin’id, Spike’id jne). Kogu kaitsetegevus peab olema ehitatud sügavusse, nii et alati on arvestatud erinevate varu- ja vahetuspositsioonidega, mida on võimalik vahetada varjatult. Iga mõte staatilisest kaitsest tähendab enesetappu kaasaegses lahingus.
Kui need oli negatiivsed näited, siis positiivsed näited algasid maastiku ärakasutamisest. Soomusüksused saavad üldiselt metsavahel liikuda ainult kolonnis. Ka selle õppuse ajal jäid paar uljast tanki mudasse kinni, kui nad otsustasid tee pealt kõrvale keerata. Eestis on ju palju suhteliselt soist ala. See tähendab automaatselt, et korraga saavad Sind näha ja mõjutada maksimaalselt 2 -3 masinat. Ehk umbes 1 vastase rühm.
Liikuv kaitse läbi varitsuste
Ideaalne kaitse algas sellega, et kaitsev rühm oli teele pannud umbes kilomeetri peale mitu varitsust, nii et varitsejad ise jäid alati teest umbes 50-100 meetri kaugusele võsa sisse. Laskesektoriteks olid kitsad koridorid, mis võimaldas hoida varjatust nurga alt. Kõik varitsused kontsentreerusid ühele masinale, mille pihta anti koondtuld. Kui kaks Carl Gustavit lasevad külje pealt jalaväe lahingmasinat kaks korda, siis võib ka matemaatiliselt seal mingi mõju olla. Seejärel kohe suits välja ja minema. 15 sekundit kokku. Kitsamal metsateel võib juba üks katkilastud masin osutuda oluliseks punniks kolonni edenemisel. Seejärel aeglustasid soomuskolonni edenemist miiniväljad. Jällegi oleks vale arvata, et eesti kergejalavägi suudaks neid pikalt ja efektiivselt katta. Aga kui iga miinivälja kohta, suudetakse seisma panna üks masin ja seejärel paari minuti jooksul häirida vastase jalaväge, seisab kogu kolonn jälle vähemalt tunni. Eesti poole kõige parem tulemus saadi siis, kui kõigepealt lasti soomuskompanii pioneerisoomuk koos demineerijatega „surnuks“. Veidi hiljem aga jõudis sama kompanii esimene ots looduslikus pudelikaelas miiniväljani. Prantsuse jalavägi puhastas miinivälja ümbruse, aga siis jäi rünnak ikkagi seisma. Jalaväelased ise ei olnud valmis miinivälja puhastama, aga demineerimise võimekust enam ei olnud. Loomulikult küsis see soomuskompanii ülevalt pataljoni tasandilt pioneeritoetust, aga tuli välja, et ka teisel rünnakusuunal olid kõik pioneerid juba hõivatud. Selle tulemusena jäi prantsuse tankikompanii kogu päevaks ühte kohta seisma. Isegi, kui neil oleks olnud veel lisapioneere, siis nende kohaletoomine oleks jälle võtnud väga oluliselt aega. Vene Föderatsiooni doktriin ütleb, et sellises olukorras on mõistlikum kohe proovida liikuda mingis teises suunas, et mitte kaotada rünnaku kiirust. Samas ei pruugi pataljoni ja isegi brigaadi rünnakukoridoris olla Eesti maastikul väga palju alternatiivseid teid…
Kolmas õppetund kordamiseks – soomusüksused on väga sõltuvad oma tagala ja toetuselementidest. Ei pea ilmtingimata esimese asjana tanki ära laskma. Tank jääb ise seisma, kui teda toetavad ja julgestavad üksused on otsa saanud.
Muidugi arvestavad soomusüksused sellega, et nad parema meelega metsateedele oma masinatega ei roni. Eesti maastik on aga siiski selliselt liigendatud, et meil on palju pudelikaelu, soiseid alasid, metsatukkasid, jõgesid, asustatud punkte jne, mis sunnivad soomusmasinaid koonduma teedele. Ja see ongi kaitseliitlaste kui kergejalaväe lahingutander. Jätkugu meie ülemustel ainult mõistust, et mitte tõmmata kaardile jäikasid piire, kus vastane peatatakse. Meie taktika aluseks peab olema vastase kulutamine. Lasta ta endast läbi ja mööda ja ikka teda kulutada nii, et ta meid võimalikult vähe näeks.
Neljas õppetund – Kaitseliidu ohvitserid peaksid regulaarselt käima õppustel koos eFP üksustega, et meeles pidada, milles ikkagi seisneb soomusüksustega sõdimise eripära. Toompeal me seda teeme.
Laupäeval, 20. veebruaril toimus Toompea taktikalise laskmise võistlus Talvepüss 21. Võistleja pidi läbima 5 rada, millest kõik olid üpris erinevad. Mõned ka väga rasked.
TALVEPÜSS 21 absoluutvõitja on Janar Randväli. Vabaklassi oli võitlejaid vähe ja seetõttu ei peagi mainima järgnevaid, kellele relv andis teatud eelise. Standardis tuli esikohale Johannes Kundla, (üldarvestuse 3. koht.) kellele järgnes Enriko Sander ja Alan Uustal-Hok.
Janar Randväli mõtlik pilk ei reeda koheselt väga kiiret laskurit.
Isiklikud relvad ruulivad
Tulemused kõnelevad mõnest faktist. Kõigepealt, absoluutarvestuses võitsid need, kellel olid isiklikud relvad, mis olid laskjale maksimaalselt mugavaks tehtud. See on kui väike vihje kõikidele ülejäänutele. Tähtsamateks tuunimise elementideks olid kabad, kompensaatorid ja loomulikult optika. Vaba klassi võitja relval oli optiline sihik. Teisele kohale tuli punatäpp sihik. 300 m distantsil lasid need relvad peaaegu identse tulemuse… Nagu kunagi kinnitas soome laskeguru Uronen, annab õige relv juurde umbes 20% Sinu tulemusest.
Standard divisioni eesotsas olid harjutajad.
Teiseks olid eesotsas need, kes regulaarselt harjutavad. (Mis on väga loogiline.)
Meil ei ole tihti võimalust lume sees taktikaliselt tegutseda ja samas ka täpselt lasta.
Kui lume sees roomata, siis optika kattub kergelt lumega ja ajakriitilises olukorras ei ole aega seda puhastada ettevaatlikult spetsiaalse lapiga. Klapid optikale on täiesti kindlalt kohustuslik element. Samas lumega kattub ka tavalise AK4 diopter sihik. Ehk, lumega taktikalist tegevust peab harjutama, et sellisteks ootamatusteks valmis olla.
Taktikaline laskmise eesmärk ei ole joosta ja hüpata, vaid eelkõige mõtlemine, kuidas lahendada olukordi.
Need, kes läksid adrenaliiniga kaasa, hakkasid mööda laskma. Laskja peab olema erakordselt rahulik inimene.Lõpuks on tahtis teha harjutusi, kus võitleja peaks mõtlema eelkõige olukorrale ja taktikalistele lahendustele, mitte laskmisele, sest see peaks olema niigi automaatne.
Kaitseliidu Toompea malevkonna taktikalise laskmise meeskond korraldab Tallinna Reservväelaste Laskespordiklubi (TARELA) treeningute raames veebruaris treeningvõistluse.
Üritus toimub kahel päeval:
Esimesel päeval on laskjatel võimalik tutvuda radadega ja erinevate relvadega ning proovida nende läbimisel erinevaid taktikaid.
Teisel päeval toimub mitteametlik SRA võistlus 5 rajaga.
EESMÄRK
Tutvustada ja treenida taktikalist laskmist Toompea malevkonna kaitseliitlaste seas.
Tegemist on treeningvõistlusega, mis tähendab, et võistlejatele antakse tagasisidet soorituse kohta. Eesmärk läbi viia treening selliselt, et ka need kaitseliitlased, kes ei ole varem taktikalise laskmise võistlustega kokku puutunud, võiksid üritusest osa võtta.
Treenida koos partneritega väljastpoolt Toompea malevkonda, kellega meil võib reaalsete kriiside ajal tekkida vajadus teha koostööd.
II AEG JA KOHT
Treeningvõistlus toimub 19.-20. veebruaril 2021 Kaitseliidu Männiku lasketiirus, Trapi tee 1
Reedel, 19. veebruaril toimub radade ehitus ja samal päeval on võimalik tutvuda võistlusradadel ja treenida nendel ajavahemikus 1800-2000.
Laupäeval 20. veebruaril registreerimine ja ohutustehnika instruktaaž kell 09.00
Võistluste algus kell 10.00
Võistluste orienteeruv lõpetamine kell 15.00
III OSAVÕTJAD
Võistlus on mõeldud prioriteetselt Toompea malevkonna liikmetele ning Toompea malevkonna kutsutud külalistele, kellel on läbitud relvaeksam Kaitseliidus või PPA-s.
Registreerumine toimub kuni 15.02.2021.a.
Registreerumise küsimuste korral kirjutage: karolin.varblane@gmail.com
IV TUNNUSTATUD DIVISJONID JA KATEGOORIAD
Open ehk vabaklass – võistleja tuleb ise oma relvaga, mis vastab SRA/IPSC vabaklassi tunnustele. Seejuures tuleb arvestada, et rajad on ehitatud taotlusega imiteerida reaalseid taktikalisi olukordi, mis ei soosi puhtalt sportrelvi. Näiteks tuleb roomata liivad/lumes, kanda relva seljas jne.
Standard – võistleja võib tulla oma relvaga, kui tal seda ei ole, siis annab kohtunik talle vastavalt raja spetsiifikale kas AK-4, AG-3, M-14 või HK USP. Iga raja juures on 3 „ühist“ relva.
Kõik võistlejad on Militaar kategoorias. See tähendab, et kohustuslik on kanda kiivrit, rakmeid või lahingvesti, esmaabivahendeid (vähemalt rõhksidet) ja varustust, mis kokku kaaluks 12 kg. (vesi, killuvest, ballistilised plaadid jne)
Seenior kategooria – üle 50 aasta vanad laskjad.
Naised kategooria
V LASKEHARJUTUS
Võistlus toimub SRA reeglite järgi mis on kohandatud antud võistlusele oludele.
Kokku on võistlusel kõikide radade peale võistleja kohta minimaalselt 50 automaadist ja 10 lasku püstolist distantsidel 3 m – 300 m.
1. rada on 300 meetri rada, kus tuleb aja peale laste nelja erineva märgi musta ala. Laskmise teeb raskemaks see, et enne harjutuse sooritamist tuleb teha 5 „kosmonaudi“ harjutust. (inglise keeles – burpee) Miinimumlaske 4, aga rajale lubatakse maksimaalselt 10 padruniga.
2. rada eeldab oskust paigaldada miini. Õpetus antakse kohapeal. Pärast miini „lõhkamist“, tuleb roomata laskepositsioonile ja lasta liikuvaid ja seisvaid märke. Miinimum laskude arv 12. Distants kuni 40 m.
3. rada on algab žguti panemisega topisest „lahingpaarilisele“. Sellel rajal on „ruum pantvangidega“, kus lisaks sihtmärkidele on ka 3 elementi, mis tuleb meelde jätta, et pärast laskmise lõpetamist õigesti vastata kohtuniku küsimusele. Miinimum laskude arv 14. Distants 1 -30 m.
4. rada on rada TEST3 peamiste elementidega 100 meetri distantsilt. Erinevad laskeasendid ja salvevahetus. Lastakse elektroonilistesse märklaudadesse.
5. rada on püstoli ja mõtlemise harjutus. Helisignaali peale antakse mõtlemis/arvutusülesanne, mis määrab tema sihtmärgid.
3. Raja läbimine võib eeldada füüsilisi ülesandeid. (Jooks seljakotiga, roomamine jne.)
4. Vähemalt üks radadest sisaldab sihtmärgi tuvastamise ülesannet, mis tähendab, et märgid mida lasta selguvad vahetult enne starti.
VI RELVAD JA VARUSTUS:
Võistleja võib valida, kas ta laseb oma isikliku relvaga või kasutab võistluse korraldajate antud EKV standardvarustuse „ühisrelvi“.
Võistleja saab oma „ühisrelva“ rajakohtuniku käest. Igal rajakohtunikul on kolm identset relva.
Vajalik on rakmed või taktikavest ja kiiver, kuuli- või killuvesti saab kohapeal (kui endal ei ole). Iga võistleja võiks soovitavalt võtta kaasa oma isikliku taktikalise varustuse.
Vähemalt kaks rada eeldavad relvarihma kasutamist.
Registreeritud võistlejad saavad korraldajatelt 7,62mm moona.
5,56 mm moon tähendab oma relvast laskmist ja tõenäoliselt tuleb võistlejal kasutada oma isiklikku moona.
9 mm moon tuleb võistlejatel ise kaasa võtta. (Soovitatav on ühineda gruppidesse, kus isiklikud instruktorid muretsevad teile antud harjutuse jaoks moona.)
VII OHUTUSREEGLID
Laskeharjutuse sooritusalast väljaspool peab relv olema kogu aeg ilma salveta või tühja fikseeritud salvega, laadimata ja vinnastamata ning lisaks kaitseriivistatuna, kui võimalik.
Relv loetakse laetuks, kui:
relva padrunipesas on padrun;
relva lukk on tagumises asendis ja relvale on kinnitatud padrunitega salv.
Võistlusalal kantakse püstolit kabuuris või kandepakendis. Vintpüssi või täpsuspüssi kandes peab raud olema üles- või allapoole, kui relv ei ole kandepakendis. Sõrm ei tohi olla päästikukaitse sees.
Väljaspool laskeharjutuse sooritusala tohib relva käsitseda ainult eraldi selle jaoks ette nähtud, märgistatud ja piiratud turvaalal, kus peab olema märgistatud ohutussektor, millesse peab relva raud olema relva käsitsemisel suunatud.
Relvakäsitsusalad on paigutatud sobivasse kohta laskeharjutuse lähedusse ja
märgistada hästi nähtavate viitadega. Relvakäsitsusala piirid peavad olema selgesti märgistatud. Laskjad võivad kasutada relvakäsitsusalasid järgmistel eesmärkidel:
Pakkida kotti, võtta kotist välja ja panna kabuuri laadimata relva.
Harjutada vinnastamist ja teha tühilaske laadimata relvaga.
Harjutada salve vahetust tühja salvega.
Kontrollida, puhastada, parandada ja hooldada relva, selle osa või muud tarvikut.
Käsitsetava relva raud peab olema igal hetkel suunatud relvakäsitsusalale märgitud ohutussektorisse.
Relvakäsitsusalas ei tohi ühelgi hetkel tegeleda laskemoonaga.
Laskeharjutuse sooritamise alal
Relva tohib käsitseda ja seda laadida ainult kohtuniku käsul.
Laskeharjutuse sooritamise ajal, kui relv on käes, peab relva raud alati olema suunatud ohutussektorisse. Kui laskeharjutusel kasutatakse püstolit, peab see olema kabuuri panekul, kabuurist võtul ning laetuna kabuuris olles (lähteasendist sõltumata) suunatud ohutussektorisse.
Laetud relva raud ei tohi olla suunatud laskja poole.
Relva laadides, tõrget kõrvaldades, salve vahetades või tühjaks laadides peab sõrm olema väljaspool päästikukaitset. Kui relva tühjakslaadimine nõuab sõrme asendit päästikukaitsest seespool, siis peab sellest kohtunikku eelnevalt informeerima.
Kui laskja liigub rohkem kui ühe sammu võrra või vahetab laskeasendit, võib sõrm olla päästikukaitsme sees ainult sel juhul, kui toimub laskmine või sihtimine nähtaval olevate märkide suunas.
Laskeharjutuse sooritamise ajal võib laskja kaotada kontakti relvaga ainult
laskeharjutuse kirjelduses sätestatud viisil või vajadusel asetab kaitseriivistatud või laadimata relva kontrollitult maha. Nendel juhtudel ei tohi laskja relvast eemalduda kaugemale, kui 1m.
Kui laskja kaotab kontakti relvaga muul, kui eespool kirjeldatud viisil, siis kohtunik katkestab soorituse, tõstab üles ja laeb relva tühjaks.
Ülesande kirjelduses võidakse ette kirjutada relva kaitseriivistamine liikumise ja laskeasendi vahetamise ajal, juhul kui see on ohutuse seisukohast vajalik.
Juhul kui võistleja teeb juhulasu, katkestab kohtunik viivitamatult soorituse ja laskja diskvalifitseeritakse võistluselt.
Juhulasuna käsitletakse:
lasku, mis tehakse enne alustamise märguannet või pärast laskmist lõpetavat käsklust ”Lae tühjaks ja näita ette”;
B. lasku, mis tehakse laskesektorist välja;
C. lasku, mis tabab maad lähemal kui 3 meetrit laskjast, kui ülesanne seda ei eelda;
D. mis tahes lasku, mida ilmselgelt ei olnud kavas teha.
VIII TULEMUSTE ARVESTAMINE
Tulemusi loetakse SRA reeglite kohaselt.
IX ISIKUKAITSEVAHENDID/TOITLUSTUS
Iga laskja tuleb oma nägemise- ja kuulmiskaitse vahenditega.
