Meediast on juba läbi käinud, et laupäeva öösel 6. juunil helistas häirekeskusesse üks mootorrattur, kes andis teada, et nägi Lihula Olerexi tanklas avarii põhjustanud autot, mis sõitis kohapealt minema. Mootorrattur asus autot jälitama, sest nii nagu igal ühel on õigus enesekaitseks, nii on ka igal ühel õigus kurjategijat kinni pidada, et teda üle anda politseile. Õnnetuseks ei teadnud mootorrattur, et joobes juhil, Mikk Tarrastel, on ka relv. See sai mootorratturile ka saatuslikuks.
Mootorrattal sõitnud mees oli Toompea malevkonna kaitseliitlane Virgot Rägastik. Oma käitumisega tol öösel kehastas ta seda, milline peaks olema kaitseliitlane: tähelepanelik oma kogukonna suhtes ja julge seaduserikkumise peatamiseks.
Virgot liitus Kaitseliiduga alles selle aasta alguses. Ometi oli Toompea malevkonna siderühmas juba kokku lepitud, et algaval nädalal läheb Virgot koos oma rühmakaaslastega parandama sideautot. Nüüd viivad kaaslased Kaitseliidust tema hauale pärja. Kaitseliidu Toompea malevkonna nimel avaldan kaastunnet Virgoti perekonnale ja lähedastele. Virgoti vend on samuti vastu võetud Toompea malevkonda.
Täpsuse huvides tuleb ütelda ka paar sõna tulistaja Mikk Tarraste kohta, kellel ei ole kunagi olnud mingit seost Toompea malevkonnaga. Tõsi on, et Mikk Tarraste oli Tallinnas poisipõlves aktiivne noorkotkas. Kui ta seejärel hakkas noorkotkaste juhiks, ilmnes et tegemist on kergesti ärrituva ja agressiivse mehega, kelle sõnakasutus ei olnud samuti kohane kaitseliitlasele. Omaaegsed Tallinna maleva juhid hea meelega ei meenuta teda. Ütleme otse, et väga kiiresti ei peetud teda enam sobivaks oma ametisse. Temast lahtisaamine ei olnud aga sugugi lihtne, sest Mikk Tarraste kasutas erinevaid juriidilisi nüansse, et protsessi peatada. Lõpuks lepiti 7 aastat tagasi kokku kompromissis, et Tarraste kirjutab ise lahkumisavalduse, et vältida halvema kõlaga väljaviskamist või vallandamist. Tema avaldus rahuldati kohe.
Pilt on illustratiivne. Sinna me ei jõua seekord. :)
Kõik, kes on pikast istumisest vaevatud, sel nädalavahetusel 15-17 MAI 2020 toimub Toompea matk 2020 “Priius kallis anne!”
Tulla võivad nii Toompea kaitseliitlased või ka teie muud sõbrad-pereliikmed, kes matkamist ei pelga. Matkajad ei tohi liikuda suuremates gruppides kui 10 inimest.
ILM Vahelduv pilvisus. Võimalikud vihmahood. Päeval 8-10 kraadi. Öösel 0 kraadi.
Matk algab reedel 15MAI20 kell 1500 Toompea 8. Sealt saab esimeste kontrollpunktide koordinaadid.
Matkaradu on lõpuks 3. Esimesed kaks väljuvad Tallinnast, kolmas Keilast. Rajad on tehtud arvestusega, et esimesel päeval kõnnitakse umbes 4-5 tundi ja teisel päeval 3-5 tundi. Hullud sportlased on suutelised need ka ühe hingetõmbega läbima, aga see ei ole eesmärk.
Matkarada “Karm nagu Otto Tief” on tõsistele luurajatele ja neile, kes mäletavad oma SBK lõpurännakut õndsa naeratusega. Kogupikkus 2 päeva peale tuleb ca 50 km.
Matkarada “Lilled ja liblikad” on kõigile füüsiliselt läbitav, nii et hea õnne korral ville jala alla ei tule. Kogupikkus on ca 30 km.
Matkarada “Kiirelt sisse, kiirelt välja” algab Keilast. 16MAI2020 kell 1200 ilmub Toompea sotsiaalmeedialehele MGRS koordinaat kohast, kuhu tuleb jõuda. Soovitav on alustada Keila raudteejaamast. Pikkus ca 15 km.
ÜLESANNE Püüame leida Tallinnast sisse ja välja minevaid varjatud liikumiseks sobivaid radu. Teie või teie meeskond saab teekonnal 2-3 koordinaati, milleni jõudmise täpse teekonna valite ise. Seega teekonna lõplik pikkus sõltub teist endist. Võtke seda kui lõtva luuremängu, kus vastutegevuse rollis on võimalik vihmahoog. Mida vähem inimesi teid näeb, seda parem. Seega suurtel teedel kõndimine päevavalguses näitab vähest pühendumist. Mõnes kontrollpunktis on grillimise materjal, mida tuleb vedada lõpppunkti. See lisab koormale kuni 3 kilo.
Neile, kes valivad Keilast algava raja, on kõik palju lihtsam. Sõitke lihtsalt rongiga Keilasse ja hakkake astuma. 3-4 tunniga peaksid kohale jõudma ka pühapäeva jalutajad.
VARUSTUS
Sobib 1:50 000 kaart. Aga muidugi aitab nii lühikesel teekonnal hädast välja telefoni GPS. Oluline on, et koordinaadid on MGRS formaadis, nii et viige ennast kurssi militaartopograafia algtõdedega. (Kui häda on suur, siis seletan eraldi.)
Magamisvarustus metsas magamiseks.
2,5 päeva söök ja jook.
Ilmale vastav riietus.
Väike medpaun plaastritega jalale tekkivate villide vastu.
Prügikotid oma prügi kaasavedamiseks.
Veidi raha, et pühapäeval vajadusel rongiga KEILAST Tallinna sõita.
’Kõik muu vastavalt enda vajadustele.
Matka lõpupunkti peaksid kõik seiklejad jõudma 16MAI2020 kell 1900. Palun registreeruda https://doodle.com/poll/a26sxcxumz6evucf
Pühapäeval 17MAI2020 saab Tallinna
1) Rongiga. (7-10 km kõndimist) 2) Sõber tuleb järgi.
VÄGA VÄHE ON ASJU, MIS ON KRIISI AJAL PAREMAD, KUI VÄIKE MATK ÜKSKÕIK MILLISE ILMAGA.
Toompea malevkonna esimene reaalne teenistusülesanne sellel kümnendil toimus 16. märtsil Tallinna reisisadamas. Rene Toomas kirjutab, mida ta seal näigi.
Esmaspäev, 16.märts oli teine päev, mil Kaitseliidu Tallinna maleva vabatahtlikud olid väljas Tallinna sadamas ning osalesid praeguse eriolukorra raames oma ülesannete täitmisel.
Kaitseliitlaste ülesanded Tallinna sadama reisiterminalides olid samad, mis eelmisel päeval, 15. märtsil, milleks olid PPA personali abistamine. Kui mõnel reisijal esineb terviseprobleeme või haigusnähtusid, juhatatakse inimene A ja D terminalides asuvatesse meditsiinipunktidesse tervisekontrolli. Kaitseliitlaste ülesannete hulka kuulusid ka inimeste tervisliku seisundit puudutavate kontrollküsimuste esitamine ning inimesi COVID-19 viirusest informeerivate voldikute jagamine.
16. märtsil võttis Tallinna Sadama reisiterminalides Toompea malevkond vastutuse üle Põhja Üksikkompaniilt, kes mehitas sadama terminale eelmisel päeval. Seekord oli Kaitseliidu ülesandeid täitmas rühmaülem Alan Uustal-Hoki juhtimisel.
Vastavalt PPA seatud ülesannetele jaotati Kaitseliidu meeskond kaheks. Sarnaselt eelmisele päevale abistas üks meeskond politseid väljas A terminali ees, kus vastavalt politsei korraldusele peatati autojuhid ning kaitseliitlased korjasid autojuhtide käest ära nende täidetud tervisetõendid. Tervisetõendite korjamise juures teostasid kaitseliitlased ka dokumendikontrolli ning kontrollisid üle, et kas autonumber oleks ankeedis selgelt märgitud. Kui ankeet oli täitmata, täitis reisija selle kohapeal. Laevatäie autode kontroll kestis minimaalelt 15 minutit maksimaalselt pool tundi. Kontrolli kiirus olenes ka kohapeal oleva PPA personali arvust. Päeva jooksul ei esinenud autode kontrollimisel ühtegi intsidenti ega haigusnähtudega reisijat. Ei esinenud ka keeleprobleeme. Reisijad olid ankeedid valdavas enamuses korrektselt täitnud. Ilm oli päeval vihmane, kuid tuulevaikne. Ilmastikutingimused tööd ei seganud, sest kaitseliitlased olid vastavalt riietatud. PPA oli nagu eelmisele päevalgi taganud kaitseliitlasetele tervisenõuetele vastavad kaitsevahendid: kirurgilised maskid, kummikindad ja kaitseprillid.
Üks noorem kaitseliitlane oli juba langenud rutiini, kui ta ühel hetkel auto aknast küsis juhilt: “Kas teil tuludeklaratsioon on täidetud?” Samal hetkel sai kaitseliitlane oma veast aru ja puhkes naerma. Autojuht osutus samuti huumorilembeliseks ja ütles: “Õige jah, see on mul ka veel täitmata.”
Teine meeskond abistas PPA-d terminali sees.
Kaitseliitlaste ülesanded olid samad,
mis esimesel meeskonnal. Kontrollida reisijatel tervisetõendite olemasolu ning
nende täitmist. Terviseprobleemide või haigusnähtudega reisijad juhatada
meditsiinipunktidesse, kus nendega tegelesid meedikud. Terminalis olid 2
reisijat saabunud riskipiirkonnast ning nad juhatati kontrolli mõttes koheselt
meditsiinipunkti. Täiendava tervisekontrolli käigus selgus, et sümptomid ja
haigusnähud neil puuduvad ning nad ei kurtnud ka mingite terviseprobleemide
üle. Ühtegi intsidenti või probleemset olukorda terminalides sees ei
esinenud. Päeva jooksul oli võimalik ka
meeskonna sees kaitseliidu vabatahtlikel roteeruda ning osaleda ülesannete
täitmisel nii terminalis sees kui ka välitingimustes. Seoses eriolukorra
kehtestamise ning peatse riigipiiri sulgemisega 17.märtsil oli märgata
laevadelt maha tulevate reisijate arvu pidavat vähenemist. Kontrolli teostamise
kiirus terminalides kasvas päeva möödudes.
Omaette teema oli keeltepaabel. Väga selgelt ilmnes, et igas meeskonnas peaks olema vähemalt üks inimene, kes räägib inglise keelt ja üks inimene, kes räägib vene keelt. See puudutas eriti läti või leedu transiitreisijaid, kes eesti keelt arusaadavalt ei osanud.
Niisamuti pandi proovile Toompea võitlejate raudsed närvid, kes sest oli ka üks ülipahane BMW-ga soomlane, kes oma tundeid vaka all ei hoidnud. Ta ei näinud, et Toompea võitlejad vaid naeratasid oma maskide all.
Päeva lõpus toimunud briifingu käigus kiideti Toompea malevkonna meeskonda eeskujulikult missiooni täitmise eest. Kaitseliidu vabatahtlikud suutsid kõik olukorrad korrektselt ja efektiivselt lahendada ning päeva jooksul ei esinenud kusagil ühtegi probleemset olukorda ega intsidenti. Kaitsevahendite kasutamine ja tervisenõuete täitmine oli järjepidev ning korrektne.
Oluliseks kujunes puhketoas range hügineeriprotseduuri läbimine. Igaüks, kes tuli vahetusest, eemaldas välisriided, ühekordse kasutusega mask rändas prügikasti, prillid said puhastatud antiseptikuga ja seejärel läksid prügikasti ka kindad. Lõpuks puhastati antiseptikuga veel käed. Sisuliselt läbis iga võitleja päevas vähemal 4-5 korda protseduuri, mis kõige olulisema hulga viiruseid eemaldas.
Pilldil on meditsiinitarvete prügikott ja antiseptiku pihusti puhkeala ees.
Koostöö PPA-ga oli sujuv ning vastastikku teineteist toetav. Teatavad probleemid esinesid PPA ja Kaitseliidu vahelises kommunikatsioonis ning korralduslikus pooles. Silma hakkas PPA personalipuudus. Mõnelgi korral jäi olukorrast mulje, et kaitseliidu vabatahtlike tegevus on operatiivsem ning efektiivsem. Siinkohal märgitud asjad võivad tuleneda ka kahe organisatsiooni erinevatest protseduuridest.
Põhja Üksikkompanii võitleja võtab Eestisse saabujatelt tervisedeklaratsioone pühapäeval 15. märtsil.
Täna, pühapäeval, 15. märtsil, oli esimene päev, mil Kaitseliidu Tallinna
malev läks päriselt Eesti eest välja praeguse eriolukorra raames. Need ei
ole suurustavad sõnad, sest koroonaviirus on vaenlane, kellega meelsasti
paljud eesliinile ei lähe.
Kuna homme esmaspäeval peavad välja minema Toompea malevkonna
vabatahtlikud, siis käis Toompea staap täna vaatamas olukorda. Esimene asi
oli klassikaline. Loomulikult kõik plaanid kohapeal veidi muutusid ja
varem valmismõeldud detailid ei pidanud enam vett. Varem räägitud
ülesanded olid veidi muutunud, sest ka olukord muutus pidevalt. Samas oli
selge, et juba järgmistel päevadel võivad ülesanded taas uued olla, kuna
valitsus oli otsustanud 17. märtsist piirid sulgeda välismaalastele.
Üks meeskond abistas politseinike A terminali juures väljas. See nägi
välja nagu operatsioon "Kõik puhuvad", kus autojuhid peatusid
reas ja ulatasid aknast välja juba varem valmiskirjutatud
tervisedeklaratsioonid. Kellel need täidetud ei olnud, pidid seda kohapeal
tegema. Väljas paistis küll päike, aga tugev tuul eeldas, et
kaitseliitlased oleksid hästi riides. Erinevalt varem nähtud
uudispiltidest, oli seekord kaitseliitlastel ja politseinikel ees
kaitsemaskid ja kaitseprillid. Niisamuti kandsid nad ka meditsiinilisi
kummikindaid.
Kaitsevarustuse teemal toimus mitmeid mõttevahetusi päeva jooksul, kus
selgus, et igaüks meist on meditsiiniekspert. Parima konsultatsiooni saime
oma meedikute kaudu Nakkushaiguste Kliiniku juhatajalt, kelle sõnum oli
lihtne : "Nn keemiaülikond ei annaks meile reaalselt rohkem kaitset
nende ülesannete jaoks, mida me teeme." Raskuskese on suhteliselt
lihtsatel toimingutel - potentsiaalselt kontaktis olnud kindad tuleb
pärast vahetust ära visata kindlasse medjäätmete prügikasti. Sama ka
kaitsemaskidega, mille puhul tuleb arvestada, et ühe laevatäie inimeste
järel tuleb mask välja vahetada ja ka prillid puhastada. Samuti läks meie
reeglite hulka, et vahetuse päeval kasutusel olnud vorm tuleb veel nn
operatsioonialal seljast võtta ja panna eraldi kilekotti, et see vorm
vähemalt 60 kraadises vees ära pesta. Ilma kaitsevahenditeta inimeste
puhul on nakatumise protsent 10-15 % juures, meil eeldatavasti oluliselt väiksem. Aga selgi puhul tuleb arvestada kontakti pikkust ja distantsi. Reaalselt kõige suurem oht on hooletus iseenda hügieeniga. Desinfitseerimata käega ei tohi nägu puudutada, "määrdunud" kindaid, maske ei tohi tuua "puhtasse tsooni" jne.
Soovitus oli samuti anda haigusnähtudega inimesele kohe kaitsemask. Meie
hügineenireeglid on tänasest õhtust olemas eraldi dokumendina, mille
täitmise eest vastutab meeskonna ülem.
Terminali sees töötas teine meeskond. Nendele oli külma tuule asemel väga
palav, mis tähendas, et näomask läks seest higiseks, mis oli samuti halb.
Aeg-ajalt tuli mõnele välismaalasele ka inglise keeles seletada, mis see
tervisedeklaratsioon on. A ja D terminalis oli töö veidi erinevalt
organiseeritud. Kummaski terminalis oli eraldi meditsiinipunkt nende
jaoks, kellel oli palavik või muud haigusnähud. Kahe päeva peale saadi
vist 4 inimest, kes suunati täiendavasse tervisekontrolli. Kaitseliitlased
ei tegelenud nende inimestega. Kaitseliitlastele ei antud praegu ka sunni
kasutamise õigust. Eile õhtul Soomest saabunud purjus "kangelastega"
tegelesid politseinikud. Nad olid ka omavahel arutanud, et kui anda
kaitseliitlastele õigus ebameeldivate inimestega tegeleda, siis oleks
tulemus ehk liiga ... karm.
Juba tänaseks oli selge, et laevaga saabuvate inimeste arv on väga palju
langenud. Sisuliselt võttis ühe laevatäie inimeste menetlemine aega 15
minutit kuni pool tundi. Kui piirid päris kinni pandakse, siis võetakse
ka laevareise vähemaks. Seejärel võib arvata, et Kaitseliidu ülesanded
jälle muutuvad.
Kaitseliidu vabatahtlikud kutsutakse teenistuskohuseid täitma oma
struktuuriüksuse käsu alusel. Selle põhjal makstakse neile päevas 81
eurot, garanteeritud on toitlustamine ja võimalik on transpordi
kompensatsioon. Kõigile pannakse südamele, et pigem tulla eraautodega ja
mitte kasutada ühistransporti. Kehtiv Haigekassa tervisekindustus on
kohustuslik, et nakatumise korral oleks tagatud tervishoiuteenus. Lõpuks
on tõsi, et minnes Kaitseliidus antud vande alusel Eesti eest ohutsooni
tuleb rääkida ka peamisest riskist. Kui Kaitseliidu vabatahtlikel peaks
tekkima hiljem tõendatud COVID-19 põhjustatud püsiv tervisekahjustus või
surm, siis neid juhtumeid käsitletakse eraldi. (See on lause Kaitseliidu
ülema käskkirjast.)
Esimese päeva kogemus oli vastuoluline. Ühest küljest midagi hirmsat
justnagu ei juhtunud. Pigem oli töö kiire ja kerge. Teisest küljest,
vaadates kui palju inimesi pelgas väga objektiivsetel põhjustel ohutsooni
sattumist, siis on selge, et eriolukorra režiimi jõustamine ei saa olema
lihtne ülesanne. Seda enam tuleb tunnustada neid inimesi, kes võtavad
meie kõikide eest riske.
Iga Toompea malevkonna liige võib kanda seda embleemi oma uhkuse märgiks. 30. jaanuaril 2020 toimunud Toompea malevkonna üldkoosolekul jaotati uuenenud vormiga käiseembleemi. Sellel embleemil on ka oma lugu.
Meie malevkonnas on reaalselt täna üks kompanii, mille koosseisus olemine näitab suurt pühendumist, sest aastas tuleb osaleda vähemalt 5 õppusel. Vana nimega kutsuti seda roheliseks kompaniiks, täna on see kompanii Põhja Maakaitseringkonna lahinggrupi koosseisus ja läheb sinna, kus on kõige pingsam olukord. Kui vaja, siis läheb see kompanii ka Tallinnast välja.
Teisalt on meie malevkonnas palju liikmeid, kelle elu, elukutse jne ei luba neil pidevalt sama koormusega panustada, aga kelle kaitsetahe ei ole sellest hoolimata alaväärtuslikum. Tegelikult on ideaalses korralduses igal liikmel oma võimetekohane ülesanne, tänu millele püsib suur pilt koos.
Ajalooliselt kujunes omamoodi ebaõiglaselt nii, et vaid kuulsa rohelise kompanii liikmeid said vormi ja koos sellega ka käiseembleemi. Teistele jäid tühjad pihud. Et olukorda parandada otsustas juhatus kaasajastada meie sümboolikat.
Esimeseks ülesandeks oli vaja kõigile Toompea malevkonna liikmete anda võimalus näidata oma vennaskonna ja südametunnistuse märki. Selleks kehtestati embleem, kus mustal põhjal on Toompea torn. Embleemi praegune kuju on kantud arusaamast, et alles on Toompea põhisümbol – torn ja Kaitseliidu kilbi kuju ja kirjatüübid. Muutus vaid detailsuse aste. Hea embleemi tunnus on see, et see on kaugelt ja lähedalt koheselt äratuntav ja tegelikult ka sama detailsuse astmega.
Selle embleemi kasutamise piirangud on kirjas üldises Kaitseväe vormikandmise eeskirjades. Lihtsustatult on selle embleemi kohaks vormil takjas, mis jääb Sulle käisel lipu alla. Samas lubab Toompea malevkond seda embleemi kanda ka väljaspool Kaitseväe vormi, nii et selle kandmine näitaks kandja uhkust.
Tänane kaitseliitlane on ju kaitseliitlane 24/7. Ta on kaitseliitlane ka siis, kui ta vormi ei kanna. Me ju teame, et kaitseliitlane teeks purjuspäi avarii, siis ajakirjanduses ei öeldaks, et näe Ants, 38, tegi avarii Antslas, vaid öeldaks, et Antslas sõitis purjus kaitseliitlane vastu posti. See oli negatiivne näide, aga sama kehtib ka positiivsete näidete korral. See tähendab, et te olete igal hetkel kaitseliitlane ja võite ka vastavat tunnistust kanda. Lõpuks on see märk vandest, millega te lubate, et teie eluajal ei lehvi Pika-Hermanni tornis midagi muud peale eesti lipu.
Samal ajal on aga ainult rohelisel kompanii liikmetel õigus kanda ka oma erilist kompanii embleemi, millel on sama Toompea malevkonna embleem rohelistes värvides. Selle embleemi saamiseks peab osalema selle kompanii õppustel ja seega on roheline embleem märk pühendumisest.
