9. oktoobril 2018 lahkus meie hulgast Toompea malevkonna üks eelmistest pealikest, major Heiki Arike.  Ta oli meie maleva eesotsas 14 aastat ja paljudele sümboliseeris ta ka seda ajajärku Kaitseliidu ajaloos. Algul ei olnud õppustel kõikidele võitlejatele isegi vormi selga anda, aga tahe oli olemas. Keegi meenutas, et tol korral tähendas õppus alati sedagi, et istuti telgi ligidal lõkke ümber ja räägiti lugusid. Malevkonnas on ju palju tarku jutuvestjaid. Täna enam lõkkeid ei teha, sest meie vägi on muutunud professionaalsemaks.

Aga Heiki aega jäi ka meie väike sõda või suur valmisolek. Kui 2007. aastal algas Pronksiöö mäsu, siis saabus ka Heiki kaudu käsk malevkonna liikmetele tulla igaks juhuks Toompea lossi kaitsma. Keegi ei teadnud veel, kuidas sündmused hakkavad arenema. Lahinguks tookord ei läinud, aga meid oli seal Riigikogu hoones palju. Ilmselt rohkem, kui ei kunagi varem koosolekutel või muidu õppustel. See andis kinnituse, et kui vaja, siis on meie malevkond valmis. 

Major Heiki Arike mälestusteenistus peeti 13. oktoobril 2018 Kaarli kirikus ja ta maeti Metsakalmistule. Teda olid viimsele teekonnale tulnud saatma paljud meie malevkonna liikmed ja ka Kaitseliidu ülem, kindralmajor Meelis Kiili.  Sarga ees viidi Toompea malevkonna lippu. Need kõik on vaid välised tunnused sellele, mida me nimetame relvavendluseks. Kaitseliitu astudes oleme ju tegelikult andnud üksteisele vande seista kõrvuti, kui surm peaks tulema. Ja ei ole oluline, kas me oleme sõbrad või juhututtavad, Kaitseliidus me oleme relvavennad kõrgema eesmärgi nimel. Need, kes need sõnad on hinges omaks võtnud, need mõistavad ka meie deviisi: “Üks süda, üks hing.”

Janno Isat kohendas aastaid tagasi noore mehena sõnu ühele laulule. Võib-olla praegu on aeg selle meenutamiseks. 

Toompea malevkonna laul

Päike tõusnud vaevalt ülesse,

Meie ammu juba marsime.

Meie ees on major Arike’

Laul meil suus, marsilaul, mis uus.

Kui me kodu poole liigume

ja nii uhkelt sammume,

löögu välku, paukugu või kõu,

vaenlane saab meilt tou

Võid sa käi läbi ilmamaa,

ei säärast kampa leia sa,

kui on seda Toompea malevkond

Vaba riigi valvur ta ju on!

Kui me ükskord koju jõuame

Siis te meie laulu kuulete

Meie ees marssis major Heiki Arike,

võidulaul meil kõigil suus!

Pataljon „Narva“ võitlejate tehtud viisil. Salvestatud Untsakate poolt „Metsa läksid sa 2“ plaadil.

https://www.youtube.com/watch?v=QWn_25vXPIg

7.-9. septembrini toimus Soodla veehoidla ümbruses Kaitseliidu Toompea malevkonna õppus RÜNOL 2018, kuhu on haaratud Eesti Õhuvägi ja Soome Maanpuolustuskoulutusyhdistys MPK 36 võitlejat.

„Te ei tohi kobaras koos olla, et mitte jääda vastase kaudtule alla või olla nähtavad vastase helikopteritele ja siis peate kilomeetreid eemal ühel ajal ründama vastase toetuspunkte!“  Umbes nii võis kokku võtta ülesande, mille said Toompea „rohelise“ kompanii  rühmad laupäeval.

Õppuse sisu seisnes kompanii hajutatud sõjapidamises, kus tuli läbi viia varjatud rännak, vastast luurata, teha rünnakuplaane ja neid ellu viia, täita meditsiini- ja tuletellimise ülesandeid ja lõpuks harjutada enda varustamist läbi kopterite teel tehtava õhusilla.  

Eesmärk oli üllas, harjutada aga tuleb pidevalt. Kohaletulnud 150 meest pluss kohtunikud ja muud toetajad arvestasid õppuse sisse ka pool päeva ühtlustuskoolitust, mida iga rühm tegi vastavalt oma südametunnistusele. Nii oli näiteks näha, kuidas mõnel rühmal olid juba kogemustega tulejuhid ja mõni rühm pidi nutikama lahingpaari saatma esimest korda tulejuhi kiirkursusele. Nii harjuti ka mõttega, et kohtunikud ei loe surnuid, vaid haavatuid, kes tuleb lahinguväljalt ära toimetada.  

Käsu andmisel ütles kompaniiülem, nooremleitnant Mihkel Tikk: „Just praegu kukkus minu kõrval maha üks mürsk ja ma sain surma. Edaspidi peate te oma tegevust koordineerima omavahel ja ikkagi ülesande täitma.“ Eks kaitseliidu üksused peavadki olema valmis palju tegutsema hajutatult, sest Ukraina kogemused on taas tõestanud, et tihedad kompanii- ja isegi pataljoni formatsioonid said karmilt karistada vastase suurtükitule käest. Samal ajal on oluline, et otsustaval hetkel on koordineeritud siiski tegevus, mis tagab kindlas punktis vajaliku ülekaalu.

Osa õppuse vastutegevusest on jäetud soomlaste MPK rühma kanda. „Kui me oma tavalistel õppustel oleme juba harjunud võitlema teiste kaitseliitlaste ja kaitseväelaste vastu, siis loodetavasti on soomlastel meile nii mõnigi üllatus varuks,“ arvas Tikk.

Maanpuolustuskoulutusyhdistys MPK on soome reservväelasi ühendav organisatsioon, mis tegeleb ka kaitsealase väljaõppega alates 1993. aastast. MPK on oma eesmärkidelt üks kõige lähedasemaid organisatsioone Eesti Kaitseliidule. Vastastikku on külaskäike tehtud juba mitu korda. Soome reservväelaste tase oli sama ebaühtlane kui eestlastel, kuid nende tunnustuseks tuleb ütelda, et soomlaste lahingdistsipliin püsis kogu aeg kõrge. Niisamuti mängisid nad kogu aeg väga ausalt ja ei hakanud kunagi mängima punalaevastiku madrust, kes lahtise rinnaga jookseb kuulipilduja peale ja kuna kuulipilduja terve äralastud lint on osutunud talle tühiseks tõkkeks, siis on ta valmis täägiga ära tapma lahingu peatanud kohtuniku. Me ju teame, et kahjuks teinekord mõnda kaitseliitlast haarab selline hullus.

Õppust toetas ka Eesti Õhuvägi, kus praegu teenib ka vähemalt üks tegevväelane, kes on oma karjääri alustanud Toompea malevkonnast. Õhuväe ülesandeks on tuua kopteritega üksustele varustust ja öösel mängida vastutegevust, kes otsib infrapuna kaamera abil meie rühmasid. Kohe tuleb ütelda, et enda peitmisega saadi üldiselt hästi hakkama, ehkki mitte sajaprotsendiliselt. Tihedamate metsatukkade roheline lehtede kiht on kohati väga hea soojusekraan.

Kummalisel kombel ilmes ühe puudujäägina see, et Toompea väga tugev tagala oli mõned mehed liialt ära harjutanud mõttega, et juua, süüa ja laskemoona veetakse alati järgi. Kui mõnel rühmal tuli 12 tundi pidevalt liikuda raskel maastikul omaette, siis sai mõnel mehel vesi otsa ja tekkis veepuudus. See on kahtlemata mõttekoht, sest iga meie võitleja peaks alati valmis olema vähemalt 24 tundi ka täiesti üksi looduses hakkama saama. Kui ei midagi muud, siis esitab see nõudmisi ka füüsilisele vormile, sest kui koos tundidega mööduvad kilomeetrid läbitud metsateid, siis hakkab 20 kg varustust päris tõsiselt väsitama.

Lõpptulemusena oli igal rühmal lõpuks mõttekohti. Mitte midagi ei lähe kunagi täpselt nii nagu plaaniti, aga lõpptulemusena ülesanne täideti. Selleks tehtud jõupingutus oli eepiliste mõõdetega. Ma arvan, et kõrvalt vaadates on kõigil õppusel osalejatel põhjust enda üle uhkust tunda, et siis järgmine kord veel paremini teha.  Muuseas, järgmine kord on juba lahinglaskmine. Oh pidu!

7.-9. septembrini toimub Soodla veehoidla ümbruses Kaitseliidu Toompea malevkonna õppus RÜNOL, kuhu on haaratud Eesti Õhuvägi ja Soome Maanpuolustuskoulutusyhdistys MPK 36 võitlejat.

Õppus seisneb kompanii hajutatud sõjapidamises, kus tuleb vastast luurata, teha rünnakuplaane ja neid ellu viia, täita meditsiini- ja tuletellimise ülesandeid ja lõpuks harjutada enda varustamist läbi kopterite teel tehtava õhusilla.  

„Meile on tähtis, et iga võitleja, iga jagu ja iga rühm oleksid valmis iseseisvalt otsuseid vastu võtma ja mitte ootama kogu aeg ülevalt tulevaid suuniseid,“ selgitas õppuse eesmärke kompaniiülem nooremleitnant Mihkel Tikk. Üks osa õppuse vastutegevusest on jäetud soomlaste MPK rühma kanda. „Kui me oma tavalistel õppustel oleme juba harjunud võitlema teiste kaitseliitlaste ja kaitseväelaste vastu, siis loodetavasti on soomlastel meile nii mõnigi üllatus varuks,“ lisas Tikk.

Maanpuolustuskoulutusyhdistys MPK on soome reservväelasi ühendav organisatsioon, mis tegeleb ka kaitsealase väljaõppega alates 1993. aastast. MPK on oma eesmärkidelt üks kõige lähedasemaid organisatsioone Eesti Kaitseliidule. Vastastikku on külaskäike tehtud juba mitu korda.

Õppust toetab ka Eesti Õhuvägi, kus mitu tegevväelast on oma karjääri alustanud samuti Toompea malevkonnast. Õhuväe ülesandeks on tuua eraldi tegutsevatele üksustele varustust.

Õppust korraldab Kaitseliidu Tallinna maleva Toompea malevkond, kus on kokku ligi 500 liiget ja kaks kompaniid.

Kontakt:

Ilmar Raag

Toompea malevkonna pealik

Tel:+372 5248 626

Ilmar.raag@kaitseliit.ee

Me ei pea mõtlema, et Toompea ainuke tugevus peitub roheliselt lahinguväljal. Viimastel päevadel on minuni jõudnud kaks uudist, mis mõlemad väärivad äramärkimist. 

Toompea mehed ei unusta!

Kõigepealt käivitus augustis uuesti Kaitseliidu Tallinna maleva mälumäng,. 22. augustil tulid võrdse tulemusega esikohale  Toompea 1. võistkond ja Toompea veteranid. See ei olnud juhus, sest ka üldarvestsuses on esikohad Toompea käes 2018. aasta arvestuses.  Kes tahab rohkem teada, küsige Ivar Kühni käest. 

Võidud golfirindel

Teine ootamatu uudis tuli Saksamaalt Münsterist, kus toimus sõjaväelaste rahvusvahelise spordiorganisatsiooni ( Conseil International du Sport Militaire – CISM) golfi maailmameistrivõistlused. Ühel hetkel võistlesid meeskondade juhid omavahel ja selle võistluse võitis Toompea mees Viljar Jaamu. Palju õnne!