Küsis Ivo Rull,
Toompea malevkonna liige 

Toompea malevkonna pealik Ilmar Raag: „Pean väga tähtsaks elujõulist võrgustikku – et oleksid inimesed, kellele võin igal hetkel helistada ja kes seejärel tulevad koheselt kokku.“

Möödunud aastavahetusperioodil toimus vahetus ka Kaitseliidu Toompea malevkonna juhtimises. Pikaaegne malevkonna pealik leitnant (r) Jan Lukk andis detsembri alguses malevkonna juhtimise üle leitnant (r) Ilmar Raagile. Palusin selle puhul uue aasta alguses Ilmar Raagilt intervjuu, et tutvustada tema nägemusi Toompea malevkonna rollist ja tulevikust. 

Miks võtsid vastu Toompea malevkonna pealiku koha?

Olen malevkonna liige alates 2005. aastast, tegutsenud nii teavituspealiku kui õppuste ajal tuletoetusohvitserina. Kui Jan Lukk helistas ja rääkis oma lahkumisest ning teiste malevkonna juhtidega peetud vestlustest tekkinud minu kandidatuurist tema järglaseks, ei mõtelnud ma pikalt. Tunnen, et suudan ja tahan anda malevkonna arengusse uut energiat. 

Jätad siis teised oma tegevused seniks tahaplaanile?

Kõik Kaitseliidus tegutsejad klapitavad oma igapäevaelu tegemised Kaitseliidus tehtavaga, nii ka mina. Kui just ei puhke sõda, siis teen oma filmid ikka ära. Aga mis iganes kriisi puhkedes jääb looming loomulikult ootama.

Kuidas mõtestad malevkonna pealiku rolli?

See on omamoodi kodanikuühiskonna esindaja tsiviilkontroll sõjapealike tegevuse üle. Rohelist või kollast kompaniid lahingus või muus konfliktis juhivad ikka sõjapealikud, minu asi on juhtida üldist struktuuri. Olla kontaktis Tallinna Maleva juhtkonnaga ning erinevate toetajate ja partneritega. Malevkonna pealik peab olema nii administreerija kui kõneisik.

Millises seisus Toompea malevkonna üle võtsid?

Oleme üks väga hea malevkond, aga veel mitte kõige parem malevkond. Jan Lukk on ära teinud väga suure ja tänuväärse töö. Mäletan, et umbes 8 aastat tagasi pidime õppusel välja panema ühe rühma ning paraku ei saanud tollal rühma jagu mehi kokku. Nüüd pole meil enam viimasel kolmel-neljal aastal terve kompaniiga väljaminekuga probleeme olnud. Ühest küljest tuleb sellist motivatsiooni tõusu näha sisemise sihikindlast töös, aga üksjagu „tänu“ kuulub ka Vladimir Putini sõjakale tegevusele.

Ajalooliselt on Toompea malevkonnas olnud väga kõrge ohvitseride osakaal. Heameel on tõdeda, et nüüd on meiega liitunud hulk esmatasandi võitlejaid ning oleme sisekaitsekompaniist muutunud klassikaliseks lahingkompaniiks.

Milline on Toompea malevkonna tänane struktuur?

Meil on roheline ehk lahingkompanii ja kollane ehk sisekaitsega tegelev kompanii. Selline jaotus võimaldab ühest küljest paremini rakendada neid, kel kaitsetahe olemas, aga mingitel põhjustel nö metsa minna pole võimalik. Ning teisest küljest kaasata neid, kes riigiametnikena on bronni all või kes tervise, ärilise hõivatuse või mõnel kolmandal-neljandal põhjusel ei saa lahingkompaniiga liituda.

Hetkel on Tallinna Malevas on kõige selgemini vast oma näo leidnud Põhjakompanii. Aga Toompea malevkond on mitmetes lõikudes Põhjakompaniile kandadel astumas.

Kuidas Toompea malevkond positsioneerub Kaitseliidu üldises pildis?

Sobindume oma struktuuriga hästi Kaitseliidu värske arengukavaga, mis jaotab liikmed võitlejateks, võimaldajateks ja võimendajateks. Ainult võitlejatega ei saa hakkama, vaja on ka toimivat tagalat ning tõhusat teavitust.

Et adekvaatsemalt teostada sõjalist planeerimist, pakume neile, kes õppustel osaleda ei saa, Kaitseliidu toetajaliikme staatust. See pole sugugi alavääristav. Meil pole vaja nö fantoomvõitlejaid paberil, kes õppustel tegelikult ei osale. Nõnda saame täpselt piiritleda, mis on iga malevkonnaliikme võimalik tegelik panus mistahes kriisis.

Millised on Sinu kui malekonnapealiku rõhuasetused?

Kaitseliidu uus arengukava vormistab olukorra, milles me täna oleme. Pean väga tähtsaks elujõulist võrgustikku – et oleksid inimesed, kellele võin igal hetkel helistada ja kes seejärel tulevad koheselt kokku.

Väga oluline on valmis olla hübriidohtudeks. Et saaksime hakkama kõikide loodusõnnetustega ennem, kui keegi liiga jõuliselt oma „abi“ hakkab pakkuma. Meie väikese ja õhukese riigi suur probleem on, et suuremates kriisides kuivavad riigi vahendid ja võimalused kiiresti kokku. Seetõttu ongi ülioluline, et kodanikuühiskond suudaks kiirelt organiseeruda ja sekkuda.

Kuidas täpsemalt?

Eesti rahvastik paraku vananeb ja kahaneb. Ka politsei ja piirivalve samuti hakkab pikas perspektiivis kokku tõmbuma. Seega iga meie kodanik peab suurema võimaliku kriisi tekkides olema valmis mingil moel osalema.

Milline on Su pikaajaline malevkonna juhtimise strateegiline plaan?

Tugevdan rohelist kompaniid ning arendan kollast kompaniid. Rohelise kompaniile hangime Mustpeade Vennaskonna kaasabil öövaatlusseadmed.

Kollane kompanii täieneb nii Kaitseministeeriumi kui Eesti Panga rühmaga, sest neid strateegilisi objekte tuleb kriisis turvata üheskoos. Tugevdame kollase kompanii koostööd PPA-ga, et paremini omandada politsei tegutsemistaktikat.

Kuna meil on palju erinevaid militaareksperte, siis tahame jätkata juba käivitunud loengute sarja militaarrahvaülikooli vormis. Ning pakkuda sellest osasaamist nii Tallinna maleva kui teiste malevate võitlejatele. Pean ülimalt oluliseks, et kaitseliitlased ei osaleks mitte ainult laskeharjutustel, vaid omaksid ka ülevaadet erinevate lahingute planeerimisest ning potentsiaalsete vastaste võitlustaktikast.

Vaja on tegeleda ka nö sotsialiseerumisüritustega. Näiteks on meie spordipealikul väga tore idee, et kevadel võiksid kõik meie malevkonna liikmed avaliku ürituse käigus sooritada NATO testi.

Millised on Toompea maleva lühiajalised eesmärgid?

Meie tagalaülem Kaido Mägi on suutnud malevale organiseerida muljetavaldava autopargi. Soovin malevkonna mobiilsuse tõstmisega veelgi tugevamalt tegeleda, sest on ju teada et oma potentsiaalsele vaenlasele jääme hetkel alla justnimelt võimes kiirelt liikuda ühest punktist teise.

Öövaatlusvõimekust, nagu juba mainisin, saame tõsta Mustpeade Vennaskonna abil. Tugevdame luurerühma tehnilist varustust, sest hübriidohu korral on just luurajatel eriti oluline roll.

Püüame iga kompanii juurde kinnistada oma lahingmeediagrupi. Malevkonnal on juba positiivne kogemus sellise üksuse tegevusest õppusel Hunt 2016. aasta varakevadel. Saime siis aru, kui tähtis on toimuvast toota reaalajas pilti erinevatele meediakanalitele. Ning et näitama ei peaks mitte ainult oma tegevust, vaid objektiivselt dokumenteerima ka vaenlase kuritegusid.

Tahan sisuliselt tööle saada ka staabiohvitseride rühma (kuhu kuuluvad teiste seas näiteks Leo Kunnas ja mõned endised PPA juhid), kes käivad erinevatel õppustel hindajatena. Oleme analüüsinud, et lisaks kevadistele suurõppustele peaksime hakkama tegema sügisesi, kus saaks kevadel tehtud vigu parandada.

Lisaks on veel plaan hakata tänast pärimuse vormis olevat Toompea malevkonna ajalugu vormistama ajalooraamatuks, vahest koguni dokfilmiks. Need asjad võiksid valmis saada malevkonna 100. aastapäevaks.

Mis on Sinu jaoks Kaitseliidus tegutsemise suurim võlu?

Eestis pole mitte ühtegi teist sellist vabatahtlikku ühendust, kus nii EKRE kui sotside liikmed tegutseksid üksteisega õlg-õla kõrval ning oleksid selles tegevuses nõnda üksmeelsed.

Autor: Marko Tooming

Rajal:
lpn Jarno Kalind
srs Rain Alari Külm
n-srs Rainey Saarva
kpr Olari Kaljuste

Supportis:
n-ltn Marko Tooming
kpr Liisa Rohila.

Ettevalmistused:
v-srs Janar Randväli

Korraldajate poolt oli juba päev varem välja hõigatud, et selle aastane Utria dessant on tavapärasest intensiivsem (rohkem CPsid), kuid distantsilt lühem. See andis lootust, et vähemalt füüsise poolelt ei tohiks midagi takistuseks tulla. Reaalsus osutus aga vastupidiseks – lõpuks oli läbitud distants ikkagi üle 100km.

Rajale sai Toompea võistkond loosi tulemusel viimastena. Laskmistele mittepääsemise võib ka selle nahka lugeda. Muudel juhtudel tuli see kasuks.

Laskmise ebaõnnestumine oli tingitud tehnilistest viperustest. CPsse jõuti küll õigeaegselt, kuid eelnevate tiimide OT hilinemise tõttu ei saadud seda enam meie meeskonnale teha ning laskma ei lastud. Vaidlustada aga seda ei saanud. “Kehv päev”.

Kuigi ilm soosis rajalolijaid, läks väga raskeks reede lõunast, kus distantsid läksid CPde vahel väga pikaks. Ometi jõudsid meie mehed õigeaegselt CPdesse.

Reede lõunani olid tulemused ja sooritused head. Pealelõunal hakkas aga ühel mehel järsku paha. Ilma igasuguse ettehoiatuseta. Põhi läinud nii ülevalt kui alt. Üldine tiimi tempo kukkus järsult ning niimoodi jätkates oleks järgnevatesse punktidesse hilinema hakatud. Kuna aga raskem osa oli alles ees, võtsime vastu otsuse, et ta tuleb rajalt maha. Tagantjärgi mõeldes, oli õige otsus. 

Järgneva öö pikad ja rasked CPde vahelised distantsid olid nii füüsiliselt kui vaimselt äärmiselt kurnavad. Rajalolijad ei saanud võtta otseteid ning pidid mitmel korral vastutegevusega rinda pistma. Üks elu siiski loovutati.

CPsid kokku A-N, mõned veel topelt. See pani supportile kõva koormuse peale. Käisime Liisaga kõikides CPdes ning tegime ka CPde vahepeal tiimiga kokkusaamisi. Tulemuseks rajalolijatelt kuhjaga tänusõnu ja “parim support läbi aegade”. Meile Liisaga tähendas see uneaega mõlemil ööl napp 60 minutit. Paraku oli ka malevast antud kehv masin paras proovikivi. Soojendussüsteem ei töötanud korralikult, pidurid kippusid peale jääma ning madala kliirensi tõttu läksid ka kaasa võetud labidas ja graniitliiva ämber käiku- jah, olime ka selleks valmistunud :D Kuna olime rajal viimastena, polnud ka teistelt support tiimidelt tehnilist abi oodata.

Teise öö lõpul, kui hommik hakkas koitma, oli meeste seis üsna täbar. Loobumismõtted kummitasid. Putitasime nad siiski üles ning motivatsioon sai erinevate vahenditega tagasi toodud. Korraldajate välja käidud info, et rada on lühem, ei pidanud paika. Lõpujooksuks oli meeste moraal kõrge ning sealt saadud kõrge koht tõstis meid lõpuprotokollis 11.

Kokkuvõtteks võib öelda, et tänu heale tiimi sünergiale võib tulemusega rahule jääda. Sõjateadust tuleb muidugi veel õppida ning kogemused tulevad aastatega. Veelkord- Korraldajate info ei pruugi osutuda alati tõeseks ning kõik plaanid kehtivad kuni “esimese püssipauguni”.

Lisaks Toompea malevkonna Aasta Kaitseliitlaseks nimetamisele anti 19. jaanuaril toimunud Tallinna maleva aastapäeval seersant Allan Kruusile üle ka Tallinna maleva Aasta Kaitseliitlase tiitel. Tunneme suurt uhkust ning soovime Toompea malevkonna nimel Allanile palju õnne!

Autor: lipnik J.I.

Mõõduvõtmine saab toimuda ka teisiti ning üheks selliseks väljundiks on ajude ragistamine viktoriinil. Viimase aasta jooksul on Tallinna maleva sisene viktoriinide sari päris kenasti käima läinud ning võib-olla sellest lähtuvalt kutsuti malev ka 1. jalaväebrigaadi viktoriinile Paldiskis. Neil on see traditsioon olnud juba pikemat aega, kuid meie malev oli kutsutud vist esmakordselt. Igatahes, maleva pealik tegi seni aktiivsetele mälumänguritele üleskutse võistkond välja panna. Oodatud oli kuueliikmeline meeskond, kuid viimase hetke äralangemise tõttu sõitsime Tallinnast välja siiski viiekesi – neli meest Toompealt ning üks kamraad Lääne malevkonnast.

Paldiskis asuvasse ohvitseride kasiinosse jõudes leidsime eest päris rohkearvulise rõõmsalt sumiseva seltskonna. Sai ka selgeks, et ürituse formaat ei ole sugugi nii formaalne, kui me arvasime. Viktoriini temaatika oli „Per aspera ad astra“ ehk oodata võis kõike. Reaalsuses oli põhirõhk loodusteemadel ning küsimused jagatud kolme plokki, igas 10 küsimust. Ei saa öelda, et vastamine just kergelt läks, aga viimase vooru alguseks olime mõneti üllatuslikult esikolmikus võrdsete punktidega kolme teise võistkonnaga. Seega – otsustavaks sai lisaküsimus.

Meeskondlikel viktoriinidel, kus võistkond pole kokku töötanud, on erineva taustaga inimesed küll üldiselt üksteisele toeks, aga võib tekkida ka liigset segadust ja rapsimist. Ma olin üpris kindel, et tean lisaküsimusele vastust, kuid kuna ei olnud 100% veendunud, ei hakanud oma mõtet liiga peale suruma ning kirja sai teine vastus, mis… kahjuks ei osutunud siiski õigeks. Valesti vastasid aga ka teised võistkonnad ning tulemusena jagasime 1.-3. kohta seitsme võistkonna hulgas, mis esmakordse osalemise kohta pole see ju sugugi halb tulemus. Igatahes, järgmiseks korraks kindlasti tõestamise moment ning valmisolek taas malevat esindades võistlustulle asuda. Brigaadi poolt oodatakse meid igal juhul hea meelega tagasi!

Lõpetuseks, kas teate mis Aafrikas elav loom pildil on? Meie teame nüüd :)

Kooskõlas Toompea malevkonna traditsioonidega, andsid ka sellel aastal 42 uut Toompea malevkonna liiget Kaitseliidu vandetõotuse Toompea lossi Valges saalis. Vande teksti luges ette Tallinna maleva pealik kolonelleitnant Toomas Väli, kes oma hilisemas kõnes värsketele kaitseliitlastele ütles järgmist: Te olete astunud väga hästi juhitud ja väga palju panustava malevkonna liikmeks, kandke, mäletage ja austage täna antud vannet alati oma südames.