Tere kaasvõitlejad,

malevkonna aastapäeval, 5. detsembril kell 1700 toimub taas meie malevkonna ja Toompea NKK uute liikmete vandetõotuse andmise tseremoonia Toompea lossis. Samuti anname seal üle teenetemärgid ja auastmed. Tseremooniale on oodatud kõik malevkonna ja NKK liikmed. Riietus: pidulik tavavorm/tume ülikond. Toompea lossi pääsuks on vaja pildiga dokumenti.

Pärast vandetõotuse andmist koguneme umbes 1730 paiku KL Peastaabi all asuvasse “Kaarli kellerisse” tähistamaks malevkonna aastapäeva ja saabuvaid Jõulupühi. Nagu alati, palun Teid oma osalemisest mulle meilitsi teada anda kuni 1. detsembrini ning kanda malevkonna arvele 3€ osalemistasu märksõnaga “aastapäev”. Kohapeal võib tasuda ka sularahas minule, kuid sel juhul on summa 5€. Jõulumenüüs on külmlaud, suur jõulupraad ja kringel. Lisaks kuumad ja külmad joogid valikus ning igaühel võimalus jooke osta vastavalt oma maitsele.

Urmar Reitelmann
urmasreitelmann@gmail.com

Keskkogu kinnitas teenete eest vabatahtliku riigikaitseorganisatsiooni arendamisel Kaitseliidu auliikmeks, Toompea malevkonna tegevliikme, president Arnold Rüütli.
Arnold Rüütel on alates 1993. aastast Kaitseliidu Tallinna maleva Toompea malevkonna tegevliige, ta on korduvalt kuulunud Kaitseliidu vanematekogu erinevatesse koosseisudesse. President Rüütel on teine kaasaja Kaitseliidu auliige, esimeseks Kaitseliidu auliikmeks pärast iseseisvumise taastamist on Enn Tarto.

Keskkogu liikmed koos äsjase auliikme Arnold Rüütliga Tallinnas Plangu tänaval
Autor: Kaitseliit

09.11.2013 toimus Tartu Ülikooli Narva Kolledžis, Kaitseliidu 95.a aastapäevale pühendatud rahvusvaheline konverents, millel osalesid korraldajatena, kui ka kuulajatena meie malevkonna esindajad.
Võtkem seda ka märgilise tähendusena, et Eesti vanim ja suurim jõustruktuur pidas oma juubelikonverentsi piirilinnas Narvas.
Konverentsi esinduslikkust iseloomustas kasvõi see, ettekandjate seas oli 6 kindralit Eestist, Lätist, Taanist, Ameerika Ühendriikidest ja Gruusiast.
Alljärgnevalt jagaksin Teiega neid tähelepanekuid ja mõtteid, mida mina konverentsilt endaga kaasa võtsin.
Konverents oli jagatud kolmeks paneeliks.

Esimene paneel, kandis pealkirja „Kaitseliit: väärtused ja traditsioonid“
Kaitseliidu peakaplan major Aivar Sarapik tutvustas Kaitseliidu väärtusi.

Minu jaoks oli see esimene kord kui Kaitseliidu väärtuste teemal avalikult arutleti.
Kaitseliidu väärtused on:
1.) Missiooniteadlikkus, mida mõtestame lahti läbi:

• Algatusvõime
• Töökuse
• Sihikindluse

2.) Usaldus, mida mõtestame lahti läbi järgmiste märksõnade:

• Usk
• Tahe
• Truudus
• Eeskuju
• Vabatahtlikkus

3.) Avatus, mida mõtestame lahti läbi järgmiste märksõnade:

• Kaasamine
• Sallivus
• Suunatus avalikkuse poole

4) Jätkusuutlikkus, mida mõtestame lahti läbi järgmiste märksõnade:

• Inimene
• Vägi, tahe ja usk oma jõusse
• Leidlikkus
• Teadmised

5) Kogukondlikkus, mida mõtestame lahti läbi järgmiste märksõnade:

• Kaasmaalased
• Rahvuskaaslased
• Sugulased
• Sarnased huvid ja hobid
• Kultuur
• Väärtused ja tavad

Järgmisena tegi ettekande teemal „Traditsioonid-Kaitseliidu elujõud“, Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi esimees Merike Jürjo. Olgu siinjuures märgitud, et proua Jürjo on ka Naiskodukaitse Toompea jaoskonna aseesinaine.

Kaitseliidu traditsioonid, sellisena nagu nad on ka paljuski tänapäeva kandunud, kujunesid välja eelmise sajandi kahekümnendate aastate lõpus. Olgu selleks siis paraadid või nagu seda siis nimetati „kaitseliitlik jalutuskäik“, lipu õnnistamine, vande andmine jms.
Huvipakkuv fakt selgus seoses Tallinna maleva esimese aastapäeva tähistamisega.
Kaitseliidu Tallinna maleva esimesel aastapäeval 14.novembril 1925 algas tõrvikrongkäik (mis oli omane just Tallinna malevale) kell 20.00 Näituste aiast (Balti jaama juurest), kus liiguti mööda Toompuiesteed ja Falgi teed riigivanema maja, Lossi plats 7 ette ja sealt üle Vabaduse platsi ning mööda Harju tänavat Raekoja ette, edasi pikki Viru tänavat Uuele turule (Estonia teatri juures), kus tõrvikud ühises tulelõkkes ära põletati.
Allakirjutanu usub, et Tallinna maleva 90. aastapäeva tähistamise toimkond peaks järgmine aasta tõsiselt kaaluma antud traditsiooni taaselustamist.
Lisaks selgus proua Jürjo ettekandes, et oma üksuse liikmete matusetseremooniast osavõtmine kuulus tollal Kaitseliidu liikme põhiliste kohustuste hulka. Üksuse liikme matusetseremooniast pidi osa võtma iga üksuse liige, et avaldada oma kaasvõitlejale viimast austust.

Teine paneel, kandis pealkirja “Globaalse julgeoleku trendid eile, täna ja homme“

Doktor Erik Männik, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse vanemteadur, kirjeldas oma

ettekandes globaalseid muutujaid, mis ei ole ise otseselt kuidagi seotud sõjategevusega aga mis võivad esile kutsuda ebastabiilsust, mis omakorda võib kallutada riike soovile sekkuda erinevatesse protsessidesse sõjaliselt.

Olgu siinjuures näitena välja toodud: maailma majanduse keskpunkti nihkumine aastaks 2025. Aasiasse, vee ja toidu puudus, kliimamuutused ja rahvastiku juurdekasv. Samuti radikaalse islami mõju laienemine.

Kindralmajor Neeme Väli, NATO rahvusvahelise sõjalise staabi ülema asetäitja, poliitika ja planeerimise osakonna direktori sõnavõtu kandev mõte oli, et NATO on enam kui ainult artikkel 5.

NATO soovib oma positsiooni, kui julgeoleku tagaja, säilitada ka uues muutuvas maailmas, kus NATO roll on globaalse iseloomuga. NATO puhul ei saa enam rääkida territooriumide kaitsmisest, vaid saame rääkida NATO liikmete huvide kaitsmisest.

NATO tänapäevast rolli iseloomustab kõige paremini see, et keegi liikmetest ei taha NATO’st lahkuda, küll aga on küllalt neid, kes soovivad NATO’ga liituda.
Brigaadikindral (erus) Janis Kažocinš, Läti kaitseministri nõunik ja endine Läti vastuluure ülem tegi konverentsi ühe säravaima ettekande.

Oma ettekandes keskendus ta eelkõige Vene Föderatsiooni käitumise analüüsile, kasutades faktiliste väidete alustena avalikult kättesaadavaid andmeid ja avaldatud seisukohti.
Venemaa ei ole loobunud oma ambitsioonidest taastada oma mõjuvõim endises NSVL ja seda on president Putin oma erinevates avalikes väljaütlemistes ka rõhutanud.
Venemaa kasutab : sõjalist võimu, majandusliku võimu ja pehmet mõjutamist nn. soft power.
Soft power sisaldab endas näiteks: avaliku arvamuse mõjutamist, poliitilise ebastabiilsuse tekitamist jms.
Selline teema püstitus oli liiast, Vene Föderatsiooni sõjalisele atašeele Eestis, kes selle asemel, et paneeli lõpus ettekandjaga debateerida, lahkus demonstratiivselt saalist.

Kindral Kažocinš rõhutas ka sisulise konflikti olemasolu Venemaa ambitsioonide: Euraasia majandusliidu ehk NSVL mudeli loomise ja Venemaa tegeliku demograafilise olukorra vahel, kus venelased on vähenev rahvus ning kõlavad marurahvuslaste üleskutsed „Venemaa venelastele“.
Samuti rõhutas kindral, et Venemaa on suurendanud oma võimekust olla valmis sõjalise jõu kasutamiseks. Mida teiselt poolt veelgi võimendab NATO sõjalise jõu vähendamine Euroopas, mis ei ole otseseks ohuks aga mis vähendab oluliselt NATO võimekust kiiresti reageerida, olgu siia lisatud ka Suurbritannia ja Saksamaa tegevused oma sõjaväe vähendamisel.
Kirjeldades Põhjamaade sõjalist valmisolekut iseloomustas kindral riike järgnevalt: Rootsi on nõrk, Soome heal tasemel, Norra suurendab oma kaitsekulutusi ja uuendab relvastust.
Ka see, et Rootsi ei ole NATO liige, raskendab NATO sõjalise koostöö koordineerimist ja näiteks mingi Rootsi territooriumi osa kaotus vaenlasele (olgu siin äramärgitud Vene laevastiku hiljutine aktiivsus Gotlandi lähistel) raskendaks oluliselt NATO tegutsemist siinses regioonis.
Rootsi ja Soome liitumine NATO’ga, oleks kindrali arvamuse kohaselt suurimaks uueks teguriks turvalisuse suurendamiseks siinses regioonis.

III paneel, kandis pealkirja: Vabatahtlikkus riigikaitses 21 sajandi julgeolekukeskkonnas.

Tegemist oli vaieldamatult kõige esinduslikuma paneeliga, kuna sõna said neli kindralit.
Esimesena tegi oma ettekande Taani Kodukaitse ülem, kindralmajor Finn Winkler

Kindral Winkler avas Taani Kodukaitse peamise ülesande, milleks on riigi infrastruktuuride kaitse tagamine ja piiratud ulatuses ka sõjalised operatsioonid.
Taani Kodukaitse keskmine liige on neljakümne aastane ja töötab erasektoris, tegemist on inimestega, keda kannustab soov panustada Taani ühiskonda rohkem, kui keskmisel taanlasel.
Kodukaitsega võib liituda ka Taanis alalist elamisluba omav isik st. oled elanud Taanis üle viie aasta, mis teeb Kodukaitsest mitme rahvuselise organisatsiooni.

Kodukaitse, on turvavaibaks valitsusele (ka Taanis on sisejulgeolek „õhukeseks lihvitud“), kui on vaja abi reageerimaks eriolukordadele.

Gruusia Relvajõudude Ühendstaabi ülema I asetäitaja, brigaadikindral Vakhtang Kapanadze

avaldas oma ettekandes, et 2008.a Gruusia sõda näitas, et üks nõrgimaid aspekte oli reservarmee valmisolek, kuna pigem pandi rõhku kvantiteedile kui kvaliteedile.
Oleme selle üle vaadanud. Samas oleme hetkel olukorras kus Gruusia vähendab oma kaitsekulutusi, mis tõstab veelgi esile vajaduse omada reservina, hästi väljaõpetatud ja motiveeritud vabatahtlikkusel põhinevat reservarmeed-Gruusia Rahvuskaarti.
Kindral Kapanadze avaldas hilisemas diskusioonis ka huvitava mõtte ajateenistusel põhineva ja professionaalse armee omavahelise suhte kohta, kus selgitas, et ühiskonnas on toimumas muudatused, st. et ajateenijad on oma füüsiliste näitajate poolest muutumas järjest nõrgemaks, mis tekitab olukorra, kus sõjalise väljaõppe andmise asemel tuleb hoopis keskenduda sõdurite füüsise järgiaitamisele, mis pikendaks vajaliku teenistusaja pikkust aga sellega ei ole jälle ühiskond tervikuna nõus. Ehk protsessid ühiskonnas sunnivad riike oma põhimõtteid ümber vaatama.

USA Euroopa Väejuhatuse J8 asedirektor ja varem mitmetel kõrgetel sõjalistel ametikohtadel Oklahoma rahvuskaaris töötanud brigaadikindral Kevin McNeely

selgitas oma ettekandes USA Rahvuskaardi olemust.
Rahvuskaardi ajalugu ulatub tagasi juba 1636 aastani, mil loodi oma kodude kaitseks vabatahtlikud relvastatud üksused.
Rahvuskaardi ajalooline olemus ongi US sisejulgeoleku tagamine. Rahvuskaardi kasutuses olev varustus on ülesehitatud nii riigi kaitsmiseks kui eriolukordade lahendamiseks nt. raadiosaatjad sisaldavad ka politsei ja päästeameti sagedusi.
Rahvuskaardi roll osalemisel sõjalistes operatsioonides US väliselt on ajas kasvav trend, näiteks 60% US vägedest Iraagis oli Rahvuskaart, Afganistanis on Rahvuskaardi osatähtsus kohati olnud isegi kõrgem. Rahvuskaardi laialdane kasutamine välismissioonidel aitab sõjaväel puhata ja ennast ümber korraldada.
See omakorda tähendab, et Rahvuskaardi väljaõppe standardid ja nõuded liikmetele on samad, mis sõjaväel.
Rahvuskaardi kui esmaselt sisejulgeoleku tagamiseks mõeldud institutsiooni olemust näitab ka see, et kui orkaanis Katriina kannatada saanud piirkondade Afganistanis asuvad Rahvuskaardi üksused kutsuti tagasi, oli Rahvuskaart 24 tunni pärast Afganistanist tagasi ja asus orkaani tagajärgi likvideerima ning päästetöid korraldama.

Mulle isiklikult meeldis kindral McNeely mõte, kus ta kirjeldas, kuidas tema tütar vastas talle, miks ta soovib liituda Rahvuskaardiga: „kui mitte mina, kes siis veel“.
Usun, et nii mõtleb ka iga Kaitseliiduga liituda sooviv inimene.

Kaitseliidu ülem, brigaadikindral Meelis Kiili

kui paneeli ja konverentsi viimane kõneleja omas võimalust huvitav päev kokku võtta.
Alljärgnevalt esitan mõned mõtted kindral Kiili sõnavõtust.
Kõik ohud, mis maailmas tervikuna tõusetuvad jõuavad varem või hiljem meieni, me peame selleks valmis olema.
Kaitseliidu roll kiirelt muutuvas maailmas, ei ole pigem tegelemine konventsionaalse ohuga, vaid peame valmis olema tegelemiseks hoopis uute ja kiiresti muutuvate riskidega.
Ma ei saa teile lubada 1000 aastat rahu, me ei saa ohtusid ignoreerida ja peame aktiivselt panustama nende ennetamisele.
Kaitseliit peab laienema kogu ühiskonnas kuna oleme väärtustepõhine organisatsioon.
Kaitseliit on nüüd ja ka on tulevikus oma liikmete keskne.

Kokkuvõtteks, oli huvitav ja hariv päev.

Kaido Tropp
Juhatuse liige
Toompea malevkond

PS. Neile, kes ei ole viimaste aastate jooksul Narvas käinud, soovitan seda teha, Eesti ei lõppe Rakvere tagant nagu mõnikord arvatakse. Teel tehke peatus ka Sinimägedes.

Toompea malevkonna liikmetel oli võimalus kohtuda Kaitseliidu ülema brigaadikindral Meelis Kiiliga malevkonna viimasel korralisel neljapäevasel kohtumisel 10.oktoobril. Brigaadikindral andis malevkonna liikmetele ülevaate Kaitseliidu muutunud ülesannetest, sõjalisest doktriinist ja oma tahtest lähiaastateks. Kaitseliidu ülem käsitles oluliste teemadena veel väljaõppe korraldust ja selle üldisi põhimõtteid, Kaitseliidu Kooli rolli sõjalise väljaõppe korraldamisel tulevikus ning ootusi Tallinna malevale ja Toompea malevkonnale. Kõneks oli ka riigi julgeolek laiemalt.

Kaitseliidu ülem väärib selget tunnustust selle eest, et tal oli tahet ja ta leidis pärast ametlikku tööaega aega suhelda Toompea malevkonna liikmetega. Tänuväärne oli ka see, et kindral Kiili andis esitatud arvukatele küsimustele otsekohesed kaitseväelaslikud vastused, mitte ainult ei esitanud oma ettekannet. Toetav oli ülemalt kuulda, et totaalkaitse printsiibi lahutamatuks osaks on põhimõte, et kaitseliitlane peab saama laiapõhjalise väljaõppe. Lisaks üldisele jalaväelase baasväljaõppele peab kaitseliitlane saama väljaõppe, mis võimaldab temal asendada kaasvõitlejaid jaos ja rühmas. Ehk laskur peab olema võimeline asendama kuulipildurit ja tankitõrjujat ning omama ka pioneeri
esmaseid oskusi. Arutleti ka Tallinna maleva eripära üle jalaväe ja sisekaitseülesannete täitmisel ning sellest tulenevatest erisustest väljaõppel, varustuses ja relvastuses.

Brigaadikindral Kiili kutsus kaitseliitlasi üles aktiivselt osalema Kaitseliidu sõjalise doktriini arutelul.

Kohtumisel osales ka Tallinna maleva pealik major Lauri Abel.

Kohtumine brigaadikindraliga tõendas, et Toompea malevkonna tavapärased neljapäevased vestlusõhtud ei ole kaotanud tähtsust, kui esinema tulevad silmapaistvad isikud ja käsitletavad teemad on huvipakkuvad.

R.L.

…ehk mõned muljekillud üleelamislaagrist. Nimelt, paar nädalavahetust tagasi osalesid meie malevkonna liikmed kahe ja poole päevasel kursusel, kus õpiti piiratud ressurssidega välitingimustes toimetulemist. Ametlikult siis suvine üleelamisõpe. Kuigi juba oktoobri kuu, siis ilmaga vedas küll nii, et sobis suveks kenasti. Päike paistis ja ilm oli soe ja kuiv kõik päevad.
Esimene pool koolitusest toimus Plangus klassiruumis, kus võeti läbi teoreetiline pool. Ehk üldised tõed metsas hakkama saamisest, vee filtreerimisest, varjualauste ehitamisest, tööriistade valmistamisest jne. Kursust viisid läbi n-ltn Ivanov ja n-ltn Vaikre, kes on pikaajalise kogemusega üleelamise-instruktorid. Kell 0430 oli äratus, millele järgnes motoriseeritud rännak tegevusalasse A.H. Tammsaare Vargamäe maadele. Esmalt toimus varustuse kontroll ja üleliigse ning keelatu (näiteks oma toit, väljaspool tabelvarustust olevad riide- ja muud varustuse elemendid) autosse jätmine. Edasi liikusime välja ja peale mõne kilomeetrist jalgsirännakut RMK parkimisplatsilt jõudsime ühele mitmest ümbruskonna rabasaarest. Veel kuni 60-ndate alguseni oli seal ka talupidamine, praeguseks aga on järgi jäänud ainult aidahoone, mida korras hoitakse.

Kuna kursus oli eksperimendi korras väga lühike ja kompaktne tehtud, piirdusime varjualauste ehitamise osas teooriaga reedel ja kasutasime juba olemasolevaid. Ehk järgnevalt tutvustatigi meile erinevaid „Jänese hotelle“, mis olid kõik natuke isemoodi ehitatud. Peale neljasteks gruppideks jagamist määrati igale grupile tema onn ja edasine tegevus oli nende kohendamine ja parandamine vastavalt vajadusele. Samuti anti aega lõkkematerjali kogumiseks ja puude lõhkumiseks. Mõned tunnid sellega tegelenud, viidi meid samas lähedal asuvasele rabale.

Järgnev oli küll kui matk rabas, samas aga pidevalt ka pedagoogilise aspektiga, kuna õpetati, kuidas liikuda, mida silmas pidada, kuidas ületada ohtlike kohti jms. Vahepeatus oli ühel väiksel rabasaarel kunagise metsavendade laagripaiga naabruses. Seal tegime tule üles ja iga grupp korjas kättejuhtuvatest ja kasutuskõlblikest taimedest tee-materjali. Ehk siis pohla- ja vaarika varred, mingi hein veel… Väsimusest täpselt ei mäleta, meelde jäi, et kaselehed enam ei sobinud, kuna kolletasid juba. Soe jook oli igatahes väga kosutav, polnud me ka ju veel midagi söönud sel päeval. Peale nii pooletunnist pausi, mille jooksul tehti tutvust ka hundinuia heade omadustega, liikusime edasi ehk tagasi meie laagri ala poole.

Vähese une ja 0 söögi pealt oli see väike mõne tunnine matk isegi täitsa väsitav. Tagasi jõudes oli aega natuke asjade sättimiseks, millele järgnes siis ettevalmistus õhtusöögi valmistamiseks. Tähendab, saabus toormaterjalina 3 küülikut. Elusat, loomulikult. Näitlikult õpetati siis instruktori poolt, mida teha, kuidas teha, kuidas eemaldada segav karvkate jms. Ja kuigi lohutati, et ülesöödetud ja varaküpsed pikk-kõrvad oleks nii ehk naa varsti infarkti saanud, ei muutnud see siiski olukorda paremaks. Sest tuleb ausalt tunnistada, et loomade veristamine ei ole minu rida. Näidis-küülik läks potti suitsutamiseks ja teised 2 jagati gruppidele ära. Ehk siis pool looma grupile. Õnneks oli meil kahe grupi peale olemas valdkonda tundev leitnant, kes võttis lihuniku töö enda peale. Ise apelleerisin oma kogemustele abi-kokana ja tegelesin juba lõkke kohal podisevasse potti jõudnud lihaga.

Kuigi instruktorite poolt öeldi, et jänku peaks nii kahe tunniga tarbimiskõlbulik olema, siis läks selleks ikka märksa rohkem aega. Vahepealse aja tegelesime veel küttepuudega, samuti anti jooksvalt ülesandeid tööriistade valmistamiseks. A’la „taskulamp“, suurem lamp, nuga, lusikas voolida jms. Materjalid anti ka. Eks ajastus oli mõeldes siis ka lõkkevalvele, et oleks midagi öösel nokitseda. Kuna magamiskotte ei tohtind kaasa võtta, siis oli aeg ka praktika jaoks nende osas. Meie grupp otsustas asjale läheneda aga loomingulisemalt, kuna meile tundus heina täistopitud kaela ja käe aukudega 350l prügikott magamiskotina veidi kohmakas. Ehk siis, kolm meist toppisid selle sama koti lihtsalt värskeid kuuseoksi täis. Neljas otsustas aga niisama sinna sisse ronida. Enda „suleteki“ üle olin küll väga uhke ja olgem ausad, see oli ka väga soe!
Küülikust veel nii palju, et kuigi ootused olid suured, siis peale sööma asumist läks see vaimustus kiirelt üle. Puuokstega potist liha urgitsedes, tuli tõdeda, et mitte 100% küps ja ilma igasuguste maitseaineteta liha väga suur gurmee-elamus siiski pole. Vahepeal kamba peale saadud väike pakk soolapähkleid maitses hulka paremini. Lisaks anti ka hommikupudruks kruupi. Meie otsus oli see kohe potti jänisele seltsiks lükata. Mõeldud tehtud aga tahma ja puuokste segune hall ollus ei köitnud mu kamraade sugugi sööma. Ise lõkkevalves istudes sai siiski seda „ühepajatoitu“ sisse vitsutatud ja polnud häda midagi. Natuke küll muretsesin, et kuidas kruup ja küülik ja rabas päeval söödud külmavõetud pohlad omavahel kõhus läbi saavad aga mingeid komplikatsioone ei tekkinud õnneks.
Hommik algas erinevate pussnugade tutvustamisega,ala koristamisega ja saime ka tõelise pidusöögi. Nimelt, grupipeale paksu kääru koduleiba, tüki kitsejuustu ja konservi. Luksus kuubis! Lisaks pidime ette näitama öösel valmistatud tööriistad. Minu lusikas küll sobis kenasti tulehakatuseks, mitte söömiseks, aga sain väärt kogemuse ja järgmine tuleb kindlasti märksa etem. Siis õpetati, kuidas endale alus- ehk lebomatti valmistada. Kui osad hakkasid siis toda meisterdama, asusid teised peale instruktaasi vett keetma lõkkes (plastikpudelis). Lõunaks oli ettenähtud 2 pakki kiirnuudleid ja 1 pakk kiir-kartuliputru. Pole kunagi mõelnud, et sellised asju omavahel kokku segada. Aga eks värske õhk ja tühi kõht on kõige paremad kokad ja kohtunikud, nii et maitses üli hästi! Nagu näha pildilt, ei läinud ükski makaron raisku!

Peale ala puhastamist tutvustati meile veel natuke soosaare ajalugu, räägiti võimalustest sinna ise tulla ööbima ja loeti sõnad peale heaperemehelikuks käitumiseks. Kuna RMK ehitas hiljuti laudtee, siis on hakanud ala külastama ka paljud tsiviilisikud. Kes kahjuks ei käitu alati sugugi kõige mõistlikumalt seal. Mainimata jäi, et öösel sai ka püstkojas sauna, mida samuti seal saab kasutada.
Kiire rännak tagasi auto juurde, lõpurivistus ja masinale! Nii see kogemus lõppes tol päeval. Kuna ilmaga vedas meeletult, siis jäi hea emotsioon. Ja kuigi on mitmeid asju, mida peaks läbi mõtlema ja parandama korraldusliku pool pealt, siis oli tegu kasuliku ja vahva kogemusega. Nagu aru saan, siis plaan on üleelamisõpet siduda juba kohustusliku elemendina Kaitseliidu õppekavasse. S.h ka siis linnatingimused, talvine aeg ja ka vangistus. Kõlab põnevalt ja ootan huviga uusi väljakutseid!
J.I.