10.-12. veebruaril toimus järjekordne Toompea laskursanitari erialakursuse etapp. Loe, mida arvasid sellest kursuse osalejad.
“Sel korral harjutasime Kaitseväe Akadeemia instruktorite käe all taas lahingkannatanu käsitluse faase (abi tule all, taktikaline esmaabi, abi evakuatsioonil). Kordasime üle teooria ning tegime maastikul drille, lisades iga korraga veidi keerukust. Erinevalt varasemast olid seekord kasutada ka paukmoon ja suitsugranaadid, rohkem oli rõhku õigel taktikal, raskemad olukorrad olid viidud võimalikult lähedale päris elule. Harjutasime veidi ka eelseisvaks eksamiks ning tõdesime, et selle läbimiseks on veel üksjagu tööd teha. Mulle meeldis, et õppus liikus täpselt parajas tempos lihtsamalt keerulisemale ning igas punktis sai põhjalikku tagasisidet. Ülesanded olid keerulised, aga mitte üle jõu käivad ning sellises keskkonnas õpibki kõige paremini. Käsi sai kindlamaks ja mõte selgemaks.”
kaitseliitlane R. Peeker
“Nädalavahetus oli väga hea ülesehitusega – laskursanitari jaoks esmatähtsate algoritmide meenutamisest klassiruumis mindi üle esiti lihtsamatele ja siis juba päris keerukatele situatsiooniharjutustele. Õppus andis väga hea arusaamise sellest, milleks neid algoritme õieti tarvis läheb ja miks nad ülepea niisugused on. Tekkis ka väike ettekujutus reaalsetest lahingutest, kus kõik on absoluutselt segi ja sassis – ning väike lootus, et parimad meist ehk ei kaota isegi niisuguses olukorras täielikult pead.”
“Maakaitsest päriselt” Rene Toomse 28. veebruaril kell 18.00 Tallinna Ülikoolis
Toompea malevkonna loengusarja TOOMPEA AKADEEMIA Vabariigi aastapäevale pühendatud eriloeng toimub teisipäeval 28. veebruaril kell 18.00.
Loengu teemaks “Maakaitsest päriselt”
Lektoriks on Kaitseliidu Kooli ülem ning “Maakaitse käsiraamatu” ja “Patrullija taskuraamatu” koostaja major Rene Toomse.
Loengus käsitletakse maakaitse definitsioone ja selle vastuolusid. Maakaitse tegelikku ulatust ja haaret. Kuidas maakaitse päriselt võib või võiks toimida. Mõttearendus, kuidas maakaitse üksustest ja võimest saada kriisi ning sõja korral kõige rohkem kasu ja mis võib juhtuma hakata ka kõige eeskujulikumatele plaanidele vaatamata.
President Alar Karis annetab Eesti Vabariigi aastapäeva eel Kotkaristi V klassi teenetemärgi Toompea malevkonna kaitseliitlasele nooremleitnant Peeter Ilisonile.
“Toompea malevkonnas on inimesed, kelle abita ma ei teeks neid asju, mida teen. Aitäh teile, see on meile! Eesti eest!”
Liitusin Kaitseliiduga 2006. aasta detsembris, see on veidi üle 16 aasta tagasi ehk see organisatsioon on olnud mu elu osa üle poole minu elust. 2007 alustasin vanas muldpõrandaga puitmajas oma sõdurioskuste kursust. 2022. aastal, täpselt samas kohas, olin kursuseülem viiekümnele äsja liitunud kaitseliitlasele kaasaegses õppeklassis. Ajast, mil uutele liitujatele jagati Rootsi vorme ja rakmeid ning õppustel käidi tsiviilautodega, aega kus uued liitujad saavad endale digivormi ja vajaliku baasvarustuse ning allüksustel on oma masinapark. Kõik ei ole nii lilleline, kõike ei ole piisavalt, kuid vaadates tagasi, siis me oleme tulnud pagana pika tee, mille üle uhked olla.
Vaadates Toompea malevkonna 1924-1934 ülevaadet, siis justkui oleme samas kohas – moona on vähe, laskeoskus võiks parem olla, kuid mis tihtipeale jääb märkamata, et võimalusi on kordades rohkem. Jah, alati ei pruugi me neist teadlikud olla, kuid selleks on meil toetav kaader ja hoomamatu ampluaaga tsiviiltaust, et justkui olematust luua oma leidlikkuse ja koostööga midagi hoopis uut, huvitavat ja arendavat. Selles oleme me eestlastena kõige osavamad.
Antud tunnustus tuli mulle ootamatult, kuid see on märkamise ja koostöö vili. Täpselt samamoodi algab see rohujuure tasandist, kui paneme käe külge kaasvõitleja rakmetele, mis seljas üldse hästi ei istu või valmistame toidukorra just postilt tulnud sõpradele. Seda on, aga võiks olla rohkem – märkamist, ühist ette mõtlemist, hoolimist. Nende väärtuste edasikandmist hindan kõige enam selle seltskonna juures, kellega koos väljaõpet läbi aastate olen ettevalmistanud ja läbi viinud. Tähelepanu detailidele, hea huumor (sh teise või kolmanda õhtu metsa huumor), tahe anda endast parim ja samal ajal soov võtta kogemuse omandamisest maksimum, on need vähesed omadused, millega mind inspireerite.
Aitäh teile!
Peagi saab aasta Venemaa laiapindsest rünnakust Ukrainale, mille tulemusena on Kaitseliidus tuhandeid uusi liikmeid. Nüüd peame koos trenni tegema! Nagu heal sinusoidil kombeks, siis meil on paremaid ja halvemaid päevi. Päevi kus meid vajatakse rohkem ja päevi kus vähem, kuid üks on kindel – meie professionaalset valmisolekut oodatakse alati. Seda on tõestanud nii Pronksiöö, COVIDi eriolukorra reguleerimine ja teised kriisireguleerimist vajanud sündmused. Kas mingi hetk tekib väsimus ja sõja teema vaibub? Kindlasti. Kas mingi hetk on meid rohkem vaja, kui praegu? Kindlasti.
Eelmisele lõigule lisaks – emad, isad, õed, vennad, elukaaslased, lapsed. Teie tugi on hindamatu ja pahameel õigustatud, kui kaasa järjekordsele väljaõppe üritusele läheb, kuid kinnitan, et nende pühendumine ei ole ego tripp ega kohustuste eest põgenemine, vaid pühendunud õppimine. Mis saaks olla parem kui turvalises ja kontrollitud keskkonnas õppida halvimaks, teades, et kõik tulevad lõpuks koju ja kedagi ei jäeta maha? Aitäh teile toetuse eest! See on meie jaoks ja kaitseks!
President Alar Karis annetab Eesti Vabariigi aastapäeva eel Valgetähe IV klassi teenetemärgi Toompea malevkonna kaitseliitlasele ja katiseministeeriumi poliitika planeerimise osakonnajuhatajale Kristjan Mäele.
“Kriisideks tuleb ja on aega valmistuda juba headel aegadel, aga halbadel aegadel on kriitiline teha õigeid otsuseid.”
Tartu rahulepingu sõlmimisega lõppes sõjategevus ja riigid tunnustasid vastastikku üksteise suveräänsust de jure. Tartu rahu oli esimeseks suureks saavutuseks noore Eesti riigi diplomaatias ja see avas tee Eesti rahvusvaheliseks tunnustamiseks.
Tallinna Malev asetas Kaitseliidu poolt pärja Tondi Sõjakooli memoriaalile ja süütasime küünlad
