Siis, kui kahurid vaikisid…
3. jaanuaril kell 10.30 mälestati vaikuseminutiga Vabadussõjas langenuid, täpselt sel ajal 103 aastat tagasi hakkas kehtima Vabadussõja relvarahu.
Kaitseliidu Tallinna maleva poolt asetati pärjad mälestamaks Vabadussõjas langenuid.
Aasta lõpu tervitus Toompea malevkonna võitlejatele!
Tagasivaade aastale 2022 – on alles koolipoisi “2”-sid selles aastanumbris 2022. Pöörane aasta. Ebareaalne on ärgata öösel ja võtta telefon ja lugeda Facebookist ca 03.00 ajal Igor Taro Ukraina söja päevaülevaadet. Ja on tekkinud teatavat laadi harjumus ärgata öösel kell 3, Igori postituste kellaaegasid vaadates tundub, et ta endale armu ei anna. Hoiab meid kursis ja hoiab meie vöitlusvaimu kõrgel. Ta on ka Kaitseliitlane. Mis möttes ka??? Selles mõttes “ka”, et nüüd olen “ka” mina Kaitseliitlane. Nagu tuhanded teisedki Eestimaal elavad mehed, naised, Eestlased, Venelased, Grusiinid, Ukrainlased, Soomlased jne päritoluga inimesed, kes meil siin Eestis elavad. Ei ole sedasi, et ainult Eestlased on Kaitseliitlased. Ikka köik me koos oleme tugevad.
Paps ja emps – see postitus on pühendatud Teile. Ärge muretsege, Eesti on tugev. Ja mina olen tugev koos Eestiga. Eile öppisime Sassiga koolitööd tehes Eesti jõgesid. Looduslugu 5.ndale klassile. Uurisime kust läheb Pedja ja kust läheb Kasari. Emajögi ja Pärnu jögi olid lihtsamad kaardil paika panna. Aga siis on veel Pöltsamaa jögi, Keila jögi, Vöhandu jne. Väikesel poisil neid paika saada on keeruline. Ja selle Eesti jögede öppimise käigus sain aru – tänu oma matkahuvilistest isale ja emale olen kanuu ja matkasüstaga need jöed köik ise läbi mölanud. Geograafia on teistsugune kui sa mäletad ägedalt seda kui sa 2 aastasena aastal 1978 Emajöe (milline tähenduslik jöe nimi) kaldal isa ja emaga löket tegid vöi siis kuidas sa 10 aastat hiljem juba sõbraga kahekesi oma oskusi proovile panid ja esimest korda ilma lapsevanema saateta Pärnu jöge söitsid vile suul ca 100 km koos telkimiste ja värkidega. Tervisi sulle Ahto Aaremae mu tüürimees ja paarimees kellega nii mönegi süstamatka oleme teinud 
Papa India ja Mike Romeo – otsustage ise kumb teist on Paps ja kumb Emps 
Aga Teile on see postitus ka pühendatud. Öppisin Teilt palju. Väga palju. Aitäh – Teie järgi on lihtne joonduda ja siht on selge.
Aga see on ikkagi 2022 tagasivaatav postitus. Mis siis sellel 2022 aastal juhtus? Öppisin Kaitseliidus seda, et köik on võimalik. Öppisin seda, kuidas olla võitleja. Öppisin seda, kuidas on olla julge (selles ma endiselt ei ole väga tugev, aga noh läheb paremaks). Ja endiselt ja ennast juba mitmekordselt korrates – TULGE KAITSELIITU. Pange ennas proovile. ÜLLATAGE ISEENNAST. Luban, et teil on äge. Ja see üleskutse ja lubadus on siiras. See siin ei ole miski “makstud” või “tellitud” postitus. See on kirjutatud sedasi nagu tunne mo sees hetkel on. Ja näete – mitte ühtegi “hüüumärki” minu lausetes. Olen vaikselt ka seda Kaitseliidus öppinud, et vähem loosungeid ja rohkem tegusid (jah, selle postituse löpus on hüüumärke ja hüüatus – aga ilma nendeta hetkel ei saa – need PEAVAD SEAL OLEMA).
Vaadake seda fotot. See on tehtud septembris 2022. Loodus lõhnab imeliselt. Vihm sabistab ja rabistab puulehtedes. Meie oma Eestimaa puude lehed. Ja nagu indiaanlased ütlevad – “mitte maa ei ole meie oma” vaid “meie oleme maa omad”. Seega mina, sina, teie, nemad – kõik olete Eesti maa. Võitleja tassib meie kursuse lippu, millele meil lubati peale tikkida Ukraina mustreid. Et me mäletaks seda 2022 aastat ja seda mis siis juhtus (aasta saab varsti läbi). Ja önneks hakkab paremaks minema – 2023 viskab juba ühe koolipoisi “3” sisse ja lihtne matemaatika näitab, et järjest paremaks läheb – varsti hakkab sisse viskama ka “4” ja “5” koolipoisi numbreid Asi peab minema paremaks. Lihtsalt peab kui kogu Euroopa koos Ameerikaga seljad kokku paneb ja pingutab.
Mis siis veel. Valmistume järgmise aasta tegudeks vöpsis ja lasketiirus. Teema asju koos. Käime jõuksis ja metsas suusatamas. Teritame nuga ja puhastame salvetaskuid viimaste retkede mudast ja liivast, et olla valmis juba Jaanuaris.
S L A V A U K R A I N I ! ! !
Vöitu oodates ja Jõulumehelt, Ülemise korruse Vanamehelt ja kõigilt vägevatelt – alandlikult kergemat talve paludes Ukraina vöitlejatele – H
Toompea malevkonna võitleja Heiki Urbala
Foto: Silver Jaanson
Kui ukraina tollitöötaja jõudis tollideklaratsioonis reani, mis ütles, et me veame saunakompleksi, pöördus ta oma kolleegide poole: “Kuulge see ongi vist see saun, millest räägiti?” Kõik kolm ruumis viibivat tollitöötajat tulid meie pabereid uudistama. “Ah, et saun ongi konteineris ja te ei võta seda sealt välja? Aa, väga huvitav.” Selgus, et ERR-i inglisekeelse uudise vahendusel oli lugu ilmunud juba ukraina armee infokanalitel ja sealt oli see veel veidi levinud. Kõige üllatavam oli aga väike ära mainimine ajakirjas Forbes, kus Siim Nellis jagas informatsiooni.
Kas aitas see, et meil oli vorm seljas või et paberitega käis ringi Alfred Hallika, kes on ka ise eesti tollis töötanud ja tundis kohalikku lainepikkust või Eesti tolli ettevalmistavad vestlused oma poola ja ukraina kolleegidega, aga me läbisime Poola ja Ukraina piiri napi 3 tunniga. Tulemus ei ole maailmarekord, aga kui arvestada seda, et saime mööda sõita rekkate reast, kus järjekord ulatus 3 päevani, siis võisime end hästi tunda.
Teisel pool piiri oli Ukraina autojuhid ja Karpatska Sitši esindaja vastas. Pildil on näha meest, kes pani endale kohe rinda Toompea malevkonna embleemi ja käisele eesti lipu. Meie muidugi panime oma käisele veelkord ka Ukraina lipu.
Ja siis tuli omamoodi segaste tunnete hetk. Nagu Alfred tähendas, nägi ta piiripunkti ligidal bensiinijaamas Okko noori ukraina sõdureid, kes vaatasid meid igatseva kadedusega. Nad said aru, et need eestlased sõidavad praegu jõuluks koju. Eelkõige, said nad aru, et me sõidame koju, kus kõik on loodetavasti hästi. Aga nemad sõidavad tagasi rindele… Nad on kaugel esimeste lahingute ootusärevusest.
Kui meie põhiseltskond oli juba tagasi Poolas, siis tõstsime klaasi Neeme ja Pauli terviseks, kes sõidavad praegu edasi rinde ligidale, et aidata sauna ülesse panna ja juriidiliselt vormistada kõik dokumendid. Nad sõidavad sinna, et viia jõulukinki ukrainlastele ja ei jõua ise jõuludeks koju. Nemad on täna meie kangelased.
Ja siis jääb süda valutama, sest me veel ei tea, kuidas peavad autod vastu ja kas kogu meie tehniline lahendus tõesti sobib ukrainlastele. Igal juhul läheme õige pea seda vaatama, et vajadusel teha vajalikke parandusi. Kutsugem seda tootearenduseks, aga me ei jää enne rahule, kui ukrainlased ütlevad, et see saun töötab nende tingimustes täpselt õigesti.
Tänan veelkord MTÜ Slava Ukraini, Kaitseliit Toompea malevkond, KLPS, Kaitseliit Valgamaa malev, OÜ Huum, OÜ Saunasell, Transpordiamet, Eesti Maksu- ja Tolliamet, Kaitsevägi, Aitan Kaitsta nimekiri on tegelikult väga pikk.
kapten Ilmar Raag
MTÜ Slava Ukraini, Kaitseliidu Toompea malevkond ja OÜ Huum algatasid ühisprojekti “Eesti saun Ukrainasse”. Eesmärk on viia ukraina armeele selline tagalateenistuse kompleks, mis võimaldab ühe pataljoni igal võitlejal kord nädalas käia soojas saunas ja pesta puhtaks oma vormirõivad. Kogu kompleksi tehnilise korrasoleku kontroll OÜ Huumi territooriumil toimus 17. detsembril Tartus.
«Reaalselt tähendab see meeste saunaminekut ja riidepesu välitingimustes. Ühesõnaga see võiks olla lõbus,» ütles OÜ Huum juht Siim Nellis.
Esimesena Ukrainas saab Eestist taolise kompleksi vabatahtlike pataljon Karpatska Sitš, kes on rindel olnud juba märtsikuust saadik.
Sauna ja pesumaja kompleks peab nädalas teenindama vähemalt 400 võitlejat. See koosneb kolmest merekonteinerist, mida transpordivad militaarsed veoautod. Ühes konteineris on saun, teises pesumaja 5 pesumasina ja kuivatusmasinaga ja kolmandal konteineril on tugifunktsioon, see kannab veemahuteid ja elektrigeneraatoreid.
”Me lähtusime lahendustest, mida Eesti Kaitsevägi on kasutanud oma missioonidel ja õppustel,” ütles projekti juht reservkapten Ilmar Raag, kes on ka MTÜ Slava Ukraini nõukogu liige.
Kogu kompleks oleks teoreetiliselt maksma läinud üle saja tuhande euro, kuid kuna väga paljud Eesti firmad tulid projektile appi erinevate toodete ja teenustega, siis valmis esimene omataoline “Eesti sauna kompleks” oluliselt väiksema summaga.
“Me oleme põhimõtteliselt valmis tootma veel mõne taolise kompleksi, kui meie ukraina sõbrad seda soovivad,” ütles Siim Nellis, kes on kompleksi tehnilise lahenduse autor, Tartu kaitseliitlane ja ühtlasi ka OÜ Huum juht.
Ilmar Raag tutvustas kogu kompleksi ja partnerlust, mis meil on Karpatska Sitšiga. Kohal oli ka üks selle pataljoni võitleja. Peale esitlust asusid veokid saunakompleksiga teele Ukrainasse.
Fotod: Julia Siimberg
Kuidas sündis mõte saata Eesti saun Ukrainasse? MTÜ Slava Ukraini nõukogu liige Ilmar Raag kohtus Ukrainas Karpatska Sichi nimelise vabatahtliku pataljoniga, kes ütlesid, et talve tulekul oleks neil vaja sauna. Karpatska Sich on üks Slava Ukraini sõprusüksusi, keda oleme toetanud sõja algusest saati.
Kõige alguses oli arusaam, et kui me teeksime sauna vaid ühele rühmale (30 inimest) või ühele kompaniile (umbes 100 inimest), siis see ei paranda sugugi pataljoni kui terviku (500-600 inimest) võitlusvõimet.
Karpatska Sich on end tõestanud kui üks legendaarsetest vabatahtlikest pataljonidest, kes on tänapäeval lülitatud Ukraina regulaararmee koosseisu. Umbes samamoodi nagu Kaitseliidu lahingkompaniid võivad seda olla Eestis. Viis kuud tõrjusid nad Izjumist lõunas Vene 1. Tankiarmee Kantimirovi diviisi tanke.
Idee oli aga nii suur, et otsustasime võtta appi abijõud Kaitseliidu Toompea malevkonna entusiastid ning Tartust kaitseliitlase Siim Nellise, kes on juhtumisi OÜ Huum juht.
Esialgsele plaanile lisandus kohe arusaam, et meil peab lisaks saunale olema ka pesumaja. Missioonil käinud Eesti sõdurid ilmselt ei kujutaks ettegi, kui nende vorme regulaarselt ei pestaks. Ukrainas on see aga talvel väga keeruline teema. Väga kiiresti valmiski kontseptsioon, mis koosnes kolmest veoautost. Üks saunale, üks pesumajale ja üks tugitegevuseks – tuua vett ja transportida generaatoreid ja muud.
Kõige keerulisemaks probleemiks olid veoautod, aga siin tuli appi Eesti Kaitsevägi. Kui me möödunud nädalal saime Kaitseväelt autod kätte, siis need läksid kohe DAF-i esindusse lisaülevaatusele. Hetkel käib töö konteinerite sisu kallal ja tollipaberite vormistamisel. Hoiame Teid arengutega kursis.